TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja loodusteaduste
instituut
Loodusteaduste osakond
DELFIINID
Referaat
Koostaja : Gerda Kunbeg
LB-1
Tallinn 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1Taksonoomia 4
2Anatoomia 4
3Levik 4
4Eluviis 5
4.1Elupaik 5
4.2Seltsingulisus 5
4.3Sigimine 5
4.4Toit ja toitumine 6
4.5Liikumine 6
4.6Magamine 6
4.7Ohud ja vaenlased 6
5Intelligentsus 6
6Inimene ja delfiin 7
7Häälitsused ja kajalokatsioon 8
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud kirjandus 11
Lisad 12
Joonis 1 12
Joonis 2 13
Joonis 3 14
Joonis 4 15
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
icecream
Õppematerjali autor
kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..................................
Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi.
Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki. Hammasvaalalised: Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kaselotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed:
Kasutatud allikate puhul on peetud silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt loodud materjal. 3 MERESÕIDUKITE POOLT TEKITATUD HELI JA KOKKUPÕRKED Üldiselt mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu ning liiguvad nende laines kaasa. (UK Marine) Seetõttu on mitmed delfiini- ja vaalaliigid ohustatud laevadega kokkupõrgetest. Enamik juhtumitest on kirjeldatud suurte vaaladega kokkupõrgetest, kuid alla võivad jääda ka väiksemad isendid. Suurte merelaevade kokkupõrked väiksemate isenditega vaikitakse kas enamasti maha või siis ei märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks
Virmaliste vikerkaare värvides voog tormab üle laotuse s.o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma kehakatte seisukorrast ja parandab seda; delfiinid kasutavad keskkonnast info saamiseks heliimpulsse, vahel võidakse kasutada ka nt enda ümber elektrivälja, selleks et saada aru, kas ümber on mõni teine elusolend) Ühesuunaline kommunikatsioon – nt kommunikatsioon putukatel, kus lõhnaainete abil saadetakse infot, tammekedrik ise oma feromoone ei tunneta, järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid