Dekabristid | Kirjandus

4

doc

Venemaa - 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel.

SISSEJUHATUS 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel. ·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%.

Ajalugu

1

doc

Venemaa 19. sajandil

Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste r

Ajalugu

4

docx

Tsaari-Venemaa 20.saj algul

Tsaari-Venemaa Sissejuhatus. Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj. K

Ajalugu