Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

DOSTOJEVSKI TEOSE „Idioot“ analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama?
  • Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks?
  • Kumba on rohkem kas sarnasusi või erinevusi?

Lõik failist


DOSTOJEVSKI TEOSE „ Idioot “ analüüs
  • Dostojevski on öelnud „Romaani „Idioot“ ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu“. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama?
  • Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõškin ja miks?
  • Võrrelge kahte naist – Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid.
  • Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid.
  • Dostojevski on saanud ülesandega hakkama suurepäraselt, sest ta suudab teoses välja tuua nii positiivse kui ka negatiivse üdini hea inimese juures.Peategelane vürst Mõskin paistab meeldivalt silma juba sellega, kui räägib sellest, kuidas aitas Šveitsis Marie’d, kui mitte keegi neiut enam ei austanud ja külarahvas viimast võimaluse korral kividega loopis. Kuigi vürst haletses tütarlast, siis julges mees vastuolust teistega siiski toetada ja aidata nii kuidas oskas, tehes seda puhtalt oma sisetunde ajel. Negatiivsus niivõrd hea inimese juures kajastub selles, kui Mõskin laseb end ära kasutada ja on naiivne , uskudes kõike, mida talle ette söödetakse. Näiteks laenab mees inimestele raha, et nad saaksid minna seda baari alkoholi peale laristama. Kuigi nii kindral Ivolgin kui ka Keller toovad ettekäände, miks neil raha vaja läheb, näeb vürst nad läbi, aga annab ikkagi, sest ta lihtsalt ei oska öelda ei.
  • Vürst Mõskin näib algselt perfektne julgusega öelda, mida ta tunneb, kuid teose käigus selgub , et ta on vägagi saamatu , sest tal puudub oma tahe . Hoolimata sellest, et suur osa teosest koosneb mehe mõtisklustest, siis hetkel, mil läheb tegudeks , kuulab ta ikka teisi ja aitab haletsusest isegi neid, kes talle halba tahavad. Burdovski solvas ning laimas vürsti, kui tuli sisse nõudma pärandit, millest tegelikkuses ei kuulunud esimesele mitte krossigi. Sellegipoolest oleks peategelane andnud ära kogu varanduse, mille ta ausal teel pärinud oli, sest tal hakkas poisist hale . Taolise iroonia tipuks võib pidada teose lõppu, kus Rogõzin keelab Mõskinil teatada võimudele Filippovna mõrvast. Taaskord võtab vürst teist inimest kuulda, istudes tapjaga ühes toas ja mängides temaga kaarte. Isegi šokiseisund ei vabanda taolist absurdsust, küll aga mingil määral ehk see, et ta tõepoolest Filippovna surma tõttu taas idioodistus.
  • Nastasja Filippovna on tunduvalt sümpaatsem, sest ta julgeb öelda kõike otse välja ning mõistab, milline positiivsuse kehastus on Mõskin. Naine näeb, kuidas Gavrila Ardalionovitš Ivolgin huvitub vaid rahast, mistõttu alandab teda avalikult ja ka põhjendab, miks mees on tema jaoks niivõrd tülgastav. Samas Aglaja mängib terve teose jooksul Mõskiniga, solvates ja alandades teda pidevalt, kuid on meeletult pettunud, kui vürst jääb hetkeks kahevahele, kas joosta järgi naisele, kelle pilt juba meest võlus rääkimise eesmärgil või jääda tuppa istuma isikuga, kes vürsti nagu hüpiknukku edasi-tagasi tõmbab.(ma ei tea, kas teil võib nii oma arvamust kirjutada, seega mõtle, kas kirjutad järgneva lause) Viimati nimetatud neiu küll armastavat vürsti, kuid ega see pole enam põhikooliaegne tunnete mäng, kus kiindumust väljendab patsist tirimine.(Kui ei või, siis) Aglaja ootaks justkui ülistamist selle eest, et ta söandab vürstiga suhelda, tundmata vajadust anda tagasi mingisugustki märki armastusest. Erinevusi on rohkem, sest kuigi Filippovna on haritud, siis käitub ta ikkagi täpselt nii nagu tahab, mitte nii nagu õukonnadaamile kohane, lisaks on ta otsekohene . Samas Aglaja teeb täpselt nii nagu teda õpetatud ehk on väga kõrk ja ei pea kedagi enesevääriliseks.
  • Hingeelu kahestumist näeb hästi Kolja näol, kes on igati elurõõmus ja hakkaja noormees , kui ta veedab aega koos Mõskiniga või Ippolitiga. Samas perekond tekitab Koljas sellist ahastust, et mitmeid kordi jookseb poiss nuttes oma tuppa või kodust ära vürsti juurde. Piinlik on tema jaoks nii isa kindral Ivolgini meenutused lugudest, mida kunagi ei juhtunud, kui ka tema pidev joomine. Laostavalt mõjub ka venna Gavrila Ivolgini pidev käratsemine perekonnaliikmete peale, kes ei poolda viimase ideed abielluda raha pärast.
    Samuti on kahestunud Lebedev, kes lipitseb iga isiku ees, kellel leidub raha ja lisaks ei oska mees pidada saladusi, vaid laterdab välja alati kõik, mida teab, vahel rohkemgi . Sellegipoolest oma pere ees proovib mees olla igati eeskujulik pereisa, kuigi see ei õnnestu kuigi hästi. Seda väljendab õepoja Doktorenko täielik austuse puudumine isiku vastu, kes näeb vaeva tema üleval pidamiseks.
  • DOSTOJEVSKI TEOSE-Idioot-analüüs #1 DOSTOJEVSKI TEOSE-Idioot-analüüs #2 DOSTOJEVSKI TEOSE-Idioot-analüüs #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariliis tisler Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    "Idioot" - Fjodor Mihhalovitš Dostajevski

    Mariliis Tisler 11.B "Idioot" Fjodor Mihhalovits Dostajevski 1. Dostojevski on öelnud Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? Ma arvan, et kirjanik sai endale püsitatud ülesandega hästi hakkama, kuigi maailmas ei ole olemas täiusliku inimest, sest keegi meist ei ole täiuslik. Igal ühel meist on olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    "Idioot" Fjodor Dostojevski

    Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna

    Kirjandus
    thumbnail
    17
    doc

    Eksamipiletid.

    Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning

    Kirjandus
    thumbnail
    8
    doc

    Dostojevski "Idioot"

    Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas ­ Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud ­ dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud

    Kirjandus
    thumbnail
    58
    doc

    Kirjanduse eksam

    Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks

    Kirjandus
    thumbnail
    23
    docx

    Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke ­ saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas

    Filosoofia
    thumbnail
    59
    doc

    Kirjanduse eksami küsimused

    Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.

    Kirjandus
    thumbnail
    53
    doc

    Kirjanduse eksami piletid

    Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­ ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust ­ kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega ­kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun