DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (0)

1 Hindamata

Lõik failist

10
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost ( diktaator oli riigiametnik , kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal).
Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA).

I Diktatuuride tekkimise põhjused:

Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine)

Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.

Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.

Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis , mida süvendab reparatsioonide maksmine ).

Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolševikud e kommunistid ; Itaalias fašistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid ).

Kasvas rahva soov / ihalus “tugeva käe poliitika” järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung “Rahu, leiba, maad!”, Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).

Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilitš Uljanov); Itaalias Benito Mussolini ; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber).
II Diktatuuride kehtestamine:

otsese vägivalla või riigipöördega:

Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri.
12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord , parlament saadeti laiali.

“pooleldi demokraatlikul teel” - st. et:

koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest .
seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.).
siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid).
sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas.
nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid.

III Diktatuurid jaotatakse:
Totalitaarsed
Autoritaarsed
1.
ühe ideoloogia järjekindel järgimine
puudub kindel ideoloogia, võib rääkida meelsusest
2.
totaalne revolutsioon st et ümberkorraldused tehakse kõikides ühiskonna valdkondades
reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
st et ümberkorraldused ühiskonnas ei ole kõikehõlmavad
3.
varasemate seadustamisvormide hävitamine
varasemate seadustamisvormide säilitamine (N: monarhia või kirik )
4.
kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka välist kuuletumist režiimile
kodanikelt nõutakse välist kuuletumist režiimile
5.
sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule
sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu)
6.
terrori kasutamine elanikkonnagruppide või potentsiaalsete vaenlaste suhtes
laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või hukatakse ainult režiimi vastase tegevuse eest
N:
kommunistlik NSVL 1917-1991
fašistlik Itaalia 1922(1926)-1945
natsistlik Saksamaa 1933-1945
sõjaväelised diktatuurid ( Hispaania 1923-1975)
üheparteilised režiimid (Eestis 1934-1938/40)
IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138)
demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
autoritaarsed riigid - _____________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
totalitaarsed riigid - _____________________________________________________________
SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
I Weimari Saksamaa 1919-1933:

1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik.
Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust.
1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallet Õppematerjali autor

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL•Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). •Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA).I Diktatuuride tekkimise põhjused:1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine)2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele.4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine).5) Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolševikud e kommunistid; Itaalias fašistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid).6) Kasvas rahva soov / ihalus “tugeva käe poliitika” järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung “Rahu, leiba, maad!”, Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua).7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilitš Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber).

diktatuur nsvl klassilelk stalin välispoliitika mussolini hitler vabariik üldajalugu diktatuurid terror kodusõja vaheli populaarsus majanduskriis DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

Sarnased õppematerjalid

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Maailmasõjad

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism

Ajalugu

doc

Maailm kahe Maailmasõja vahel

Kaotati pmtslt kõik sõjakommunismi poolt määratud keelud. NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid) kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Alternatiivsete ideoloogiate keelustamine/ formaalne religioossete tõekspidamiste vabadus Riik kontrollib kogu kultuurisfääri. Kultuuri/ideoloogiat kasutatakse reziimi toetuseks. Sovinistlik natsionalism. Pariisi rahukonverents ja Versailles` rahuleping 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal.

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende

Ajalugu

Rohkem sarnaseid