10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karl_m
Õppematerjali autor
Kui puksid käes siis pukside pesad puhastada mustusest ja sodist. Järgmisena võib puksid sisse asetada nõrkade vasara löökidega. Õõtshoovad järgmisena kinnitada sillatala külge. 15 Joonis nr.8 Metallkestaga kummipuks Joonis nr.9 Metallkestaga kummipuks 16 14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine Peaülekanne, diferentsiaal ja poolteljed kuluvad aeglaselt. Nende iga on ligikaudu võrdne käigukasti omaga. Riketeks on mansett-tihendite kulumine ning hammasrataste, laagrite ja pooltekõlgede purunemine. Peaüleknde remont on töömahukas, sest enamikul juhtudel tuleb sild lahti võtta. Peaülekande rataste murdumine võib tekkida siis, kui püütakse külma autot pukseerimisega käivitada või kui pidurdamise lõpus ei lahutata sidurit. Suured ülekoormused tekivad ka pehmele teele sisse
Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45 Üldandmed 45 Peaülekanne 46 Diferentsiaal ja rattavõllid 48 Diferentsiaal 48 Rattavõllid 53 Veosildade tehnohooldus 55 Kasutatud kirjandus 58 Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid 59 2 3 Autode jõuülekanded
..............................................................................................12 2.4 Käigukasti õli ..............................................................................................16 3.1 Jaotuskastid ...........................................................................16 3.2 Kardaanülekanded ..................................................................18 4.1 Peaülekanne ..........................................................................22 4.2. Diferentsiaal .........................................................................24 4.3 Blokeeritav diferentsiaal ............................................................25 4.4 Rattavõllid ...................................................................................................28 4.5 Veosildade tehnohooldus ...........................................................29 1. Sidur 1.1 Hõõrdesiduri põhiülesanded
(1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades
Ülevaade automaatkäigukastidest Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena.
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat, veetavat nimetatakse selle kuju järgi taldrikhammasrattaks. Taldrikhammasratta külge kinnitatakse tavaliselt diferentsiaal. Kaheastmelises peaülekandes esimese astme moodustab koonuhammasrataste paar, teise silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava silinderhammasratta külge. Esiveoga auto peaülekandeks on harilikult silinderhammasrattad. Peaülekande ja diferentsiaali määrimiseks kasutatakse transmissiooniõli. Hüpoidülekannetes kasutatakse eriõlisid, nn. Hüpoidõli. Diferentsiaal Ratastevaheline diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda
ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5. Diferentsiaal jaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. 6. Peaülekanne tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. 7. Lõppülekanded (külgülekanded) tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise. 8. Veosild võtab osa pöördemomendi edasikandmisest mootorilt käiguosale. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid