Tapa Gümnaasium NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud
.....................................................................................................10 1.Sissejuhatus Käesolevas töös tulevad vaatluse alla mis on dieet, mis on d ietoloogia ning mõned kuulsamad dieedid ja harjutused. Töös võeti eesmärgiks uurida milliseid dieete on olemas ning mida tähendab mõiste dieet täpselt. Valisin selle teema sellepärast, et see teema on huvitav ning soovin teada saada kuidas dieete pidada, milliseid treeninguid võiks teha ning kas dieedi pidamine tundub raske või mitte, kuna igalpool kirjutatakse ning räägitakse sellest, et see on üpris raske, ning soovingi tutvuda mõne dieediga, et uurida kas seda on tõesti nii raske pidada või on ainult see müüt. 2. Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine.(Vikipeedia 2012) 2.1. Mis on dietoloogia?
vähendamine või suurendamine vms.On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).
On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal)
arengu seisukohalt. Autori arvab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata just tasakaalustatud toiduvalikule, kuna ükskõik, kui tervislikuks pidada mingit toiduainet, ei saa inimene elada ainult ühte kindlat toiduainet süües. Et söögiga saada kõik vajalik, tuleb osata õigeid toite omavahel kombineerida. Toitumine on füsioloogiline vajadus, mille rahuldamine võimaldab ellu jääda, täpselt nagu hingamine ja magamine. Õige toitumine avaldab suurt mõju sooritusvõimele, taastumiskiirusele ja enesetundele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida ja võrrelda kahe kooli, Haljala Gümnaasiumi ning Rakvere Reaalgümnaasiumi ühe paralleelklassi toitumisharjumusi ning õpilaste teadlikkust tervislikust toitumisest. Uurimistöö käigus sooviti teada saada, kas valimisse kuulunud 10. klasside õpilaste vastuste tulemused on erinevad ja kas elukoht mõjutab noorte toitumist. Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks
kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ning paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10-15% valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks sisaldavad piim ja piimasaadused rohkelt kaltiumi ja valke, kuid vähe rauda.
Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid, milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained, mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii 1.3. Toiduainete grupid Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene pidama nõud spetsialisti või arstiga, eriti, kui isikul on esinenud terviseprobleeme. See on oluline, kuna dieedid kurnavad inimkeha ja võivad organeid liigselt koormata ja eeldatavasti saab keha liiga vähe või liiga palju teatud aineid. Eesti inimeste üks põhiprobleeme on rohelise ehk puu- ja juurvilja liiga vähene tarbimine. See on põhjuseks ka paljudele tõsistele ja ka surmavatele südamehaigustele hilisemas elus. Päevas
toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. 3. Energeetiline funktsioon- 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. 4. Kaitsefunktsioon- aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse.
Kõik kommentaarid