Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%
SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini
...................................11 6. PATSIENDI ÕPETAMINE KOMORBIIDSETE SEISUNDIGA TOIMETULEKUL.........12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM Kristi Kaalikas on 32-aastane naispatsient, kes on tulnud vastuvõtule ja kurdab väsimust ja uimasust ning üldist halba enesetunnet. Anamneesist selgub, et patsiendil on 8-aastaselt diagnoositud I tüübi diabeet. Lisaks on tal diagnoositud krooniline neerupuudulikkus diabeetilise nefropaatia tüsistusena. Patsient käib viimase kolme aasta jooksul regulaarselt hemodialüüsil. Kristi Kaalikas on kahvatu, kõhn, tundub kergelt pidurdunud. Patsiendi nahk on kuiv ja soe, turgor on langenud, limaskestad kuivad. Elulised näitajad on järgmised: AVR 150/88mmHg, fr 116x', HS 18x', temp 37.7°C. Patsient räägib, et ta on oksendanud viimased kaks päeva ja seega pole ta söönud ega joonud kuigi palju
mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida?
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist.
võimeline kasutama vajalikku kogust insuliini (II tüüpi diabeet). Meie organism kasutab insuliini glükoosi omastamiseks. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust veres. Toiduga saame süsivesikuid, mis muudetakse seedmisel glükoosiks, kantakse verega laiali. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi ransport kudedesse ja glükoos jääb verre. Eristatakse kahte tüüpi diabeeti o I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet o Kõhunääre ei produtseeri insuliini. o Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. o Haigestutakse vanuses alla 35 aasta. Tekkepõhjused I tüüpi diabeedi arengut mõjutavad nii pärilik eelsoodumus kui ka keskkonnategurid. Suhkurtõbi väljendub pideva hüperglükeemiana, mis põhjustab kahjustusi eeskätt silmades, neerudes, närvides, südames ja veresoontes. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
asuvatele meeskonnaliikmetele. Siit saab vajaduse korral meelde tuletada või õppima asumisel juhendiks võtta, missugused nansid on olulised ja mida tuleb oma tööd tehes silmas pidada. Antud diplomitööks pstitatud eesmärgid ja uurimislesanded said täidetud. SUMMARY SISUKORD 1.SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2007. ja 2008. aasta aruandest selgub, et 2006. aastal viibis lasteintensiivravi osakonnas 260 ja 2007. aastal 291 patsienti. 2007.aastal moodustasid neist 53,4% vastsündinud, 18,6% imikud, 7,6% väikelapsed ja 20,6% lapsed. Kõikidest patsientidest 2/3 vajas intubeerimist. Keskmine intubeerituna viibimise aeg oli üks nädal. Siit lähtub, et suure osa lasteintensiivravi õdede tööst moodustab töötamine intubeeritud lastega. Lapspatsiendi intubatsioon, õendusabi ja ekstubatsioon on sarnane samade protseduuridega täiskasvanutel, kuid laste puhul tuleb arvestada teatud erinevustega. Näiteks hingamisteede
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KAROLIINA SOONBERG, MARILIIS VIPP DIABEET JA TOITUMINE Referaat Juhendaja: Piret Simm, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini
Nüstagm on silmade rütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades või üles-alla vaatamisel. Suund võib olla horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne või rotatoorne. On kaks põhilist tüüpi järsk ja sujuv (pendulaarne). Järsu nüstagmi puhul on aeglane faas alati tsentripetaalne ja kiire faas toob silma vaadatavale objektile tagasi. Pendulaarse (sujuva) nüstagmi puhul on võnkumised mõlemas suunas võrdse kiirusega. Uurides nüstagmiga patsienti, tuleb hinnata amplituudi ja sageduse muutusi eri vaatesuundades. Nüstagme on võimalik registreerida (s.o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse.
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS...................................
.............14 10. MUUTUSED PERIFEERIAS........................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................17 2 HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Proua Andersson, 88 aastat vana, Rootslanna. Patsiendil on 35 aastaselt diagnoositud pernitsioosne aneemia. Külastab 1 kord kuus perearstikeskust, et saada B12 vitamiini injektsiooni. Patsient kaebab, et tema sõrmed on viimasel ajal muutunud tundetuks. Ta suudab tassi tõsta, kuid ta ei tunne sõrmedega tassi. Sõrmedes on patsiendi sõnade järgi kihelemine. Anamneesis- peensoole osaline sulgus koos soole resekstiooniga 20 aastat tagasi, divertikuliit. Kasutatavad ravimid- Sol. tsüanokobalamiini i/m. Proua Andersson kaebab nõrkust, väsimust, seletamatut kaalukaotust. 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA
Just sellisele järeldusele jõudis teadlaste grupp, kes avaldas ajakirjas The New England Journal of Medicine oma uuringute tulemused. Tulemused olid järgmised: · Regulaarsed kehalised harjutused kaitsevad vanemaid inimesi insuliinsõltumatu suhkurdiabeedi eest. · Iga kulutatud 500 kalori kohta nädalas langes diabeedi risk 6%. Eriti märgatav oli efekt grupis, kel varem oli väga madal füüsiline aktiivsus, kõrge vererõhk, kelle vanematel oli diabeet. Salongihooldusest üksi rasvumise puhul jääb kindlasti väheseks. Erinevad hooldused aitavad kaasa üldise seisukorra parendamiseks kuid ilma korrapärase toitumise ja treeninguteta pole sellest nii palju kasu. Probleemsete piirkondade hoolduste eesmärk on: · kiirendada rasvarakkude ainevahetust - põletada rasvarakke · parandada lümfi- ja vereringet - kiirendada jääkainete väljaviimist · trimmida nahka - parandada naha elastsust
vähendanud selgelt vanuritele tehtavate operatiivsete uurimis- ja raviprotseduuride vastunäidustusi. 5. Järelravi nagu üldiselt teatakse on haigestunud vanuri järelravi väga tähtis. Somaatilise järelravi kõrval vajatakse sageli ka psüühilist tuge, sest haigestunud vanuril tekib tihti masendus. Samuti on tähtis sotsiaalne tugi. Ei mugane ju ümbruskond alati vanuri haigestumisest sündinud uue olukorraga. 6. Suretus e. hooldus terminaalstaadiumi ajal. Geriaatria alla käib ka surmeelne ravi ja hooldus, mis võib kesta mõnest päevast kuni mitmete kuudeni. Inimese hooldamiseks sellel perioodil läheb tarvis suhteliselt rohkem hoolduspersonali. Õige aegselt tuleks osata lõpetada keerulised diagnostilised raviprotseduurid. Kui nendega enam midagi olulist saavutada pole võimalik. VANURITE TERVISLIK SEISUND JA RAVIVAJADUS Demograafilised muutused
medikamentoossele ravile; 2) GERD jätkuv sümptomaatika maksimaalse medikamentoosse ravi foonil; 2 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov 3) tüsistunud GERD (Baretti söögitoru, striktuur, veritsus, respiratoorsed komplikatsioonid jne); 4) kaasuv hiatus hernia; 5) patsient eelistab kirurgiat medikamentoossele ravile (eriti noor pt); 6) PPI kõrvaltoimed (infektsioosne gastroenteriit, mineraalainete puudus). Siiski kui PPI patsiendile üldse ei aita, siis operatiivse ravi edukuse tõenäosus vähene. Ideaalne operatiivse ravi kandidaat = PPI annavad mõõdukat efekti, kuid GERD püsib. Operatsioon: laparoskoopiline Nisseni (360o), Toupet (270o) või Dor(180o) fundoplikatsioon. Nissen esmavalik, parimad tulemused.
kahjulikud keemilised ühendid. Kõhunääre: ehk pankreas on umbes 100 gr kaaluv piklik nääre, asub kõhuõõne elundite(maksa ja mao) taga. toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks(suubub kaksteistsõrmikusse koos sapinõrega) seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon) Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka
Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus Diabeet on erinevatel põhjustel tekkiv energiavahetushäire. Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses. Diabeet on tingitud süsivesikute kasutamiseks vajaliku hormooni insuliini vähesusest, selle toime nõrgenemisest. Insuliin on hormoon, mis aitab veresuhkrul imenduda rakkudesse ning aitab maksas kaasa kalorite muutumisele säilitusaineks. Diabeet jaguneb oma tekkepõhjustelt kaheks. I tüübi diabeet e. insuliinsõltuv diabeet on tingitud sellest, et organism ei suuda sünteesida vajalikku insuliini. II tüübi diabeet insuliinisõltumatu diabeet, organism küll toodab insuliini, kuid see ei toimi nagu peaks. 90% suhkruhaigetest põeb II tüübi diabeeti, nendest 80% on ülekaalulised.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet?
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6
Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi Vaimne ülekoormus, stress, negatiivsed emotsioonid Alkoholi liigtarbimine Kontratseptiivid , mõningad ravimid (mitteselektiivsed beeta-blokaatorid jt.) Halvad toitumisharjumused Isiksuse A-tüüp (auahned, agressiivsed) MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud).
Leukeemia mõiste. Leukeemia on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena. Millised leukeemia vormid on lapseeas kõige sagedasemad? Äge lümfoblastiline leukeemia Millised on leukeemia diagnoosimise ja ravipõhimõtted? Diagnoositakse verepildi ja/või luuüdiuuringu põhjal. Ravipõhimõtted: ALL peamine raviviis on keemiaravi. PÄRILIKUD JA AINEVAHETUSLIKUD HAIGUSED Diabeet Kirjelda juveniilse diabeedi (JD) mõistet-olemust. Juveniilne diabeet e I tüübi diabeet on autoimmuunne seisund, mille korral organism hävitab pankreases olevad insuliini tootvad beeta-rakud. Sellest tulenev insuliinipuudus viib veresuhkru taseme tõusuni. Nimeta JD tekkepõhjuseid ja riskitegureid. Juveniilse diabeedi täpne tekkepõhjus on teadmata, kuid põhjusteks võib olla geneetiline eelsoodumus või kokkupuude mõne viirustekitajaga. Riskiteguriteks on:
Diabeet Tänapäeva maailmas on palju haigusi, millest inimesed ei ole teadlikud. Selle olemasolu teadakse, aga mis asi see tegelikult on. Mis asi see diabeet on? Teatakse et see on olemas ja see puudutab insuliini, aga mis see ikkagi on? Kuidas diabeeti haigestuda ja samas kuidas saab seda ravida? Diabeet või siis tuntumalt suhkrutõbi on energiaainevahetushäire, mis tuleneb insuliini tootmise vähesusest või insuliini puudumine kehast või mõlemad. Diabeeti on mitmeid erinevaid ning kõik need on ravitavad alates 1921 esimesest aastast kui insuliin saadavale tuli. Suhkrutõvel on kaks põhi tüüpi- esimene ja teine aste. Esimese astme diabeeti põetakse tavaliselt varajase täiskasvanu iga või noorusajal ja algselt kutsuti seda „noortediabeet“
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus *õlide sattumine nahale *organismi immuunsuse langus *suhkruhaigus (joonis 1) Joonis 1 joonis 2 Pärmiseentõbi Pärmiseentõbi kujutab endast pindmist seenhaigust, mille korral haiguskolded lokaliseeruvad niisketesse nahavoltidesse ja limaskestadele. Soodustavateks teguriteks on diabeet, rasvumine, rasedus, antibiootikumide ja kortikosteroidide kasutamine, kontratseptiivsed preparaadid, HIVinfektsioon jne. Pärmiseentõbi võib lokaliseeruda ka sõrmede vahele, küünevallile, suguelunditele ja suu piirkonda. Suu piirkonna haigestumisel tekib soor, kus põskede sisepinnale, suulaele, keelele ja igemetele tekivad mannaterasid meenutavad valged paapulid, millede eemaldamisel jäävad limaskestale eredat värvi veidi valulikud punetavad kolded.
kogu aeg). Välimised põhjused - võimalus süüa palju ja head toitu, kergesti omandavate energiarikaste süsivesikute rohkus, vähene kehaline aktiivsus. Ülekaalulisus tekitab rasvumist, mis avaldab suurt koormust liigestele ja südame-vereringele, raskendab soojusvahetust, tekitab enam vigastusi ja haigusi. Kõhu ümbermõõdu riskisuurus on naistel 88cm ja meestel 102cm. 50% kogu maailma rahvastikust on ülekaalulised. Suhkurtõbi ehk diabeet on krooniline ja eluaegne haigusseisund, mida iseloomustavad tugev janu ja rohke uriinieritus. Seeditud süsivesikute pääs rakkudesse on häiritud, glükoosi pääsemiseks verest rakkudesse on vajalik insuliin. Süües toodab pankreas alati paraja koguse hormoon – insuliini, mis aitab tekkinud glükoosi viia verest rakkudesse. Diabeedi puhul aga insuliini tootmine pole piisav või on lõppenud. I tüüpi ehk noore ea suhkurhaigus on 5% juhtudest