DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks?
Millised olid vapside kiire populaarsuse kasvu põhjused?
Kes olid vapside liidrid 1930aastate algul?
Miks on vapse sageli võrreldud natside ja fasistidega?

Lõik failist

21
IV.DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II:
Kahemaailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia:
Aasta
Olulisemad sündmused
1917

Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur.

1918

Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine.
Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.

1919

Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.
Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

1920

Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust.
Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.

1921

Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika – NEP.
Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks.

1922

Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
Fašistide „marss Rooma ”; B. Mussolini sai Itaalia peaministriks.

1923

A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputš Münchenis.

1924

V. Uljanov -Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J. Stalin .
1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.

1928

Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem.
NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus.

1929

Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus.
USA-s algas majanduskriis , mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse.
Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit .

1932

NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis – Reichstagis.

1933

A. Hitler sai Saksamaa kantsleriks.

1934

12.märts – K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis.
A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser.

1935

Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu.
Laevastiku ja armee ( Wehrmacht ) taasloomine Saksamaal.
Itaalia alustas agressiooni Etioopia vastu.

1936

Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.
Hispaania kodusõja algus.

1938

Eestis hakkas kehtima kolmas põhiseadus ; K.Päts sai esimeseks presidendiks.
Austria ühendamine Saksamaaga ( Anschluss ).
Tšehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa.
Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal.
Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks.

1939

23.august – MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel.

Diktatuuride kujunemine:

Diktatuuride kujunemise põhjused:
Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veeldemokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlikvalitsemisviis. Sellele aitasid kaasa:

Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti).
Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
Majanduslik langus ja sellele järgnev sisepoliitilise ebastabiilsuse kasv (nt Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suure majanduskriisi ajal).
Sisesegaduste ajal kasvas rahva ihalus nn tugeva käe poliitika vastu ning see suurendas äärmusparteide populaarsust. Populistlikud äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (nt enamlaste loosung Venemaal „Rahu, leiba, maad”; natside lubadus taastada Saksamaa endine hiilgus ).
Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad ja karismaatilised liidrid (nt V.Uljanov, B.Mussolini, A.Hitler), kes suutsid luua range ülesehitusega massiparteid .

Diktatuurid kehtestati kas otsese vägivallaga (nt enamlasteriigipööre Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikkemeetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadiendale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht;seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ningkasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutesjärk-järgult diktatuur.

Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid:
Autoritaarne diktatuur
Totalitaarne diktatuur
Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt kõrgemad sõjaväelased) kätte.
Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud.
Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine .
Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad seadustamisvormid (nt kirik , monarhia ) säilivad.
Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest.
Inimestelt nõutakse ainult välimist kuuletumist; vägivalda kasutatakse vähem.
Inimestelt nõutakse nii välimist kui sisemist kuuletumist; laialdane terror elanikkonna suhtes.
nt Leedu 1926-1940, Eesti ja Läti 1934-1940
nt Venemaa 1917-1991, Itaalia 1925-1943, Saksamaa 1933-1945.

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel:

NSV Liit kahe maailmasõja vahel:

Kodusõja tagajärjed:
Kodusõjas saavutasid võidu punased ( enamlased ) ja kindlustasidsellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. SisesegadusedVenemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses:tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele , 1921 olimitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, milletõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaisedabiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahädaleevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad.
Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismipoliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, misvõimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda.Sõjakommunismi iseloomustavad:

toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine.
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose.
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks.
üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne.

Sõjakommunismi rakendamine ja punane terrortõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad jatalurahvamässude laine.

Uus majanduspoliitika (NEP):
Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlasedsunnitud 1921 sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile:

Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele.
Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.
Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive).
Kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks ).
Teostati rahareform (uus raha- tšervoonets seoti kullastandardiga; see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks).

NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osamajanduses.

Sisepoliitilised reformid :
Justiitsreformiga ühtlustatikohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pididvõitlema banditismi, spionaaži ja nn rahvavaenlastega (elanikega,kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada; ntkirikutegelased, intelligents , endine aristokraatia ja kodanlus).Loodi julgeolekuorganid ( NKVD -Siseasjade Rahvakomissariaat ), laiendati koonduslaagritesüsteemi ( GULAG ), kus1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sõjaväereformigavähendati Punaarmeed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ning loodirahvusväeosad.
Nõukogude Venemaa kujundati 1922ümber esialgu 6 Nõukogude Vabariiki ühendavaks NSVLiiduks (Nõukogude Sotsialistlike VabariikideLiit). Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriumening liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkidessäilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikultvabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulidMoskvast.

NSV Liit Stalini ajal:
Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL -i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid JossifStalin (Džugašvili) ja LevTrotski (Bronštein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liiduslõplikult välja kommunistlik totalitaarnediktatuur.
Majandus allutati rangeleriiklikule kontrollile . Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #1

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #2

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #3

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #4

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #5

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #6

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #7

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #8

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #9

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #10

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #11

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #12

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #13

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #14

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #15

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #16

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #17

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #18

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #19

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #20

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

thxafrin Õppematerjali autor

Sündmused, mis toimusid enamus jaolt Euroopa riikidel vahel kahe maailmasõja vahel.

DEMOKRAATIA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel Diktatuuride kujunemine Autoritaarne diktatuur

Sarnased õppematerjalid

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

Maailmasõjad

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suhted madalseisus). - Eesti toodang oli madala kvaliteediga ja eksport oli madala konkurentsivõime tõttu väike. - Sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud. - Oskustööliste puudus (keeruliste sise- ja välispoliitiliste olude keerises

Ajalugu

doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193  Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5  Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193  Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193  11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss.  29

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid