Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

DEMOKRAATIA - Antiikajast tänapäeva (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Demokraatia
Antiikajast tänapäeva
Esindusdemokraatia
• Tunnused on: 
• Kodanikkonna osalemine poliitikas, 
• Võimude  lahusus  ja  tasakaalustatus
• Seaduse ülimuslikkus,
• Inim- ja kodanikuõiguste austamine.
• Eeltingimused on:
• Üldine  kirjaoskus ,
• Ajakirjanduse lai levik,
• Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse.
• Tänased põhimõtted on:
• Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas,
• Rahvas  teostab  oma võimu  kaudselt  oma esindajate valimise teel,
• Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele,
• Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda,
• Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud  vabadused ,
• Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim.
Õiguste süsteem  demokraatlikus  
ühiskonnas
• Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena 
• Põhimõte pärineb SPRi eelsest ajast
• Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja  vabadused  kindlustada. 
• EV  põhiseadus ptk. 2
• Õigused ja kohustused on alati võrdsed.
• Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide  lähenemine  - 
vabadus on tunnetatud  paratamatus .
• NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse
•  Põhiõigused :
• On sellist tüüpi õigused, mida  inimeselt seadusega ära võtta ei ole võimalik
• Õigus elule
• Õigus kodakondsusele
• Õigus südametunnistuse vabadusele
• Õigus haridusele
• Õigus perekonnale ja eraelule
Vabadused ja kohustused
• Vabadused:
• Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist 
valikuvõimalustega
•  sõnavabadus  – õigus avaldada vabalt oma arvamust
• trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu
• koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma 
probleemide arutamiseks,  kõnede  pidamiseks. Riik võib ainult reguleerida 
aega ja kohta

Vasakule Paremale
DEMOKRAATIA - Antiikajast tänapäeva #1 DEMOKRAATIA - Antiikajast tänapäeva #2 DEMOKRAATIA - Antiikajast tänapäeva #3 DEMOKRAATIA - Antiikajast tänapäeva #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasutatudAccount Õppematerjali autor
Antiikajast tänapäeva.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Demokraatia, riik

Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Demokraatia võlu ja valu

Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele

Ühiskond
thumbnail
16
doc

demokraatia AnnaAbi

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

9. klassi ühiskond
thumbnail
32
doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

Ühiskond
thumbnail
11
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia.

12. klassi ühiskond
thumbnail
11
doc

Indiviidid ühiskonnas

16) õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi; 17) õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole; 18) õigus ilma varasema loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada; 19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja ­liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva riikidel oma kindlad üldtunnustatud legitiimsed funktsioonid, mille täitmine võib põhjustada õiguspära taganemist inimõiguste ja ­vabaduste tagamisest. Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti järgi võib inimõigusi teatud tingimustel piirata. Näites võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, piirata liikumisvabadust, elukoha vahetust, riigist lahkumise ja riiki sissesõidu vabadust, Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma

Ühiskond
thumbnail
3
doc

Kodutöö: Demokraatia

KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Ühiskond, demokraatia, erakonnad, rahva võim.

Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtete huve. -sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kooskluste, suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja tööandja rolli. Kohustuslik tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetlek. Riik maksab toidurahasid peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi Konservatismi peamiseks haruks on kristlik demokraatia, mis pöördub rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodaniku ühiksonnale. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD sotsiaaldemokraatia- keskseks väärtusks on võrdsus, täpselmalt võrdsed võimalused kõigile- st et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi. Omandada elukutse ja leida tööd -majanduses- pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori koraal eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust.

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun