D. Orem'i enesehoolduseteooria (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

pptx

Dorothy Orem’i enesehooldusteooria

Dorothy Orem'i enesehooldusteooria Sissejuhatus Elulugu. Enesehoolduse põhimõtted. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid. Enesehooldusvajaduse liigid. Põhiteosed Elulugu D. Orem sündis USA-s Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. Suri aastal 2007. Orem'i õendusalased õpingud algasid Providence Haigla Õenduse Koolis 30ndatel aastatel. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis. Orem sai oma esimese õe töö kogemuse aastal 1940, töötades operatsioonitoa õena. Orem'i eesmärk oli parandada õenduse kvaliteeti terve riigi üldhaiglates. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase

Filosoofia

10

docx

ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS

küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis. Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut. See on rajatud enesehooldamise põhimõtetel. Antud mudelis on pööratud suurt tähelepanu inimese tervisele kui enda hooldamisele

Meditsiiniteadus

12

doc

Õenduse alused arvestus

I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 12 elamisetoimi

Õenduse alused

20

odt

TEOREETIKUD

sõja ajal. Dorothea E. Enesehoolduse Jagas inimesel vajadus Rõhuta tähendab Tervishoi Õendusfooku Orem teooria teooria enda eest b psüühilisi ja uteenus, s on kolmeks hoolitseda. füüsilis füüsilisi tingimusi, kunst ja enesehooldus osaks. Funktsioneerib t ja mis soodustavad tehnika. , millist abi Eneseho bioloogiliselt ja psühho eesmärkide peab oldus sotsiaalselt. sotsiaa saavutamist. inimesele defitsiidi lselt osutama, kes

Ametijuhend

21

doc

Õenduse teooria elav puu

1996). Hildegard Peplau ja Virginia Hendersoni töid on kasutanud nii psühholoogid kui psühhiaatrid kui ka vaimse tervis kliinikutes töötavad õed. Need moodustavad raami patsientide reaktsioonide mõistmiseks 7 vastuseks haigustele, sünnile, surmale ja traumaatilistele sündmustele. Sellesse klassi kuuluvad veel õendusteoreetikutest Dorothea Orem ja Faye Abdellah. Tabel 1. Hendersoni 14 õenduse valdkonda Füüsiline Normaalselt hingata Süüa ja juua piisavalt. Keha jääke ellimineerida/eritada Liikuda ja säilitada soovitud asend Magada ja puhata Valida kohane rõivastus Säilitada normaalne kehatemperatuur Hoida keha puhta ja hästi hoolitsetuna Vältida ohte ja vigastusi Psühholoogiline Suhelda teistega, väljendades emotsioone, vajadusi, hirme või arvamusi Õppida, avastada või oma uudishimu rahuldada selleks, et areneda ja

Meditsiin

10

docx

ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS

intellektuaalne suutlikkus ja emotsionaalne tasakaal. Neid suudab inimene rahuldada iseseisvalt. [6] Hildegard Peplau definitsioon on üsna sarnana teistele. Tervis tähendab edasiliikumist isksuse ja teiste inimlike protsesside, nagu on loomingulisus, konstruktiivsus, isiklik ja kogukonna elu, poole. [3] Watson lisas järgmised kolm elementi WHO tervise definitsiooni: kõrge tase üldises füüsilises, vaimses ja sotsiaalses funktsioneerimises, üldine adaptiivne- hooldus taseme igapäevane toimimine, haiguste puudumine. [4] Järgnevaks mõisteks on „keskkond“. Nightingale rõhtub enda teoorias füüsilist keskkonda. Tema kirjutised peegeldavad kogukonna tervise mudelit, kus kõiki ümbritsevaid inimesi peetakse olevat seoses nende tervisliku seisundiga. [1] Samuti räägib Henderson enda teoorias füüsilisest keskkonnast. Nimelt mõjutab füüsiline keskkond patsiendi taastumis protsessi. Tähtis on muuta keskkonda, et välitda

Õendus

16

pdf

Õendusfilosoofia põhiprobleemid

Hooldamine õenduses Kavatsuslik/sihipärane (intentional) hooldamine Õenduses on hooldamine keskse tähendusega. Kuigi abistamine võib olla refleksiivne, on see sageli siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv; 3) see on suunatud teiste vajaduste täitmisele. Kriitikana olgu märgitud, et hooldus saab lähtuda ka harjumusest, rutiinist (vs 1. punkt) ja võib olla suunatud ka endale, enda eest hoolitsemisele (vs 2. ja 3. punkt). Hooldus on vaadeldav ka skaalal, kus ühes otsas puudub igasugune emotsionaalne kaasahaaratus ja teises on see emotsionaalne kaasahaaratus totaalne. Reaalne emotsionaalne kaasatus hooldamises asetseb ilmselt kusagil nende kahe äärmuse vahel. Hooldus põhineb kannatuste (sh valu) teadvustamisel ja empaatiavõimel. Hooldusega seotud

Õiguse filosoofia

14

doc

Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine

SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis­ majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSE

Õenduse alused

Meedia

Kommentaarid (3)