Dünaamika, Kinemaatika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised.
1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest
( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele).
3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori.
4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis ) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg).
5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha.
6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu)
7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib.
9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus.
Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane ).
10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.
11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval objektil olla erinev teepikkus, nihe , trajektoor ja kiirus. (liikuvas rongi jalutavat inimest võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes).
12. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise seadet. ( Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist).
13. Nihe on liikuva keha algasukohta ja lõppasukohta ühendav vektor ehk suunaga sirglõik.
14. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkeks. Selleks peame teadma keha algasukohta (algkoordinaati,
) liikumise suunda kiirust, v ja kiirendust, a. Võrrand,
x= x + vt +, kus t väljendab aega sekundite võimaldab seda üldjuhul, kui asendada x ,v ja a teada olevate numbritega.
15. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on sirgjoon ja mille korral kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
16. Keha kiirendus näitab kui palju ajaühikus keha kiirus muutub (suureneb- kiireneval liikumisel või väheneb- aeglustusval liikumisel).
17. Kui a = - 0,3 m/s², siis kahaneb kiirus igas sekundis 0,3m/s võrra.
18.Nihkevektori projektsiooniks telgedele nimetatakse vektori lõpp- ja alguspunkti koordinaatide vahet. (Δx= x-x , Δy= y-y )
19. Vaba langemine on nähtus, kus keha langeb vaid Maa külgetõmbe tõttu ja jäetakse arvetsmata õhu takistus. Vaba langemise kiirendus maapinna lähedal on g=9,8 ()
20. Ülesannete lahendamise oskus järgmiste valemite rakendamisel:
II Dünaamika osa kokkuvõte.
1. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Valem: p=m·v, ühik 1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina:
Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt kalmaarid paisates endast eemale vett.)
2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud põhjustab keha kuju või kiiruse muutumist. Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja. Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud ( raskusjõud ), elektromagnetilised jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud ), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad jõud. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis võib neid „liita“ nagu vektoreid, arvestades suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse resultantjõuks.
3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus: „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ Kuna nähtust, kus kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks, siis võib Newtoni I seadust nimetada ka inertsiseaduseks. (Näiteks bussi pidurdamisel , sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.) II Newtoni seadus: „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Dünaamika-Kinemaatika #1 Dünaamika-Kinemaatika #2 Dünaamika-Kinemaatika #3 Dünaamika-Kinemaatika #4 Dünaamika-Kinemaatika #5 Dünaamika-Kinemaatika #6 Dünaamika-Kinemaatika #7 Dünaamika-Kinemaatika #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cido Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised
  • ajaühikus
  • II Dünaamika osa kokkuvõte
  • III Perioodilised liikumised osa teoreetilised alused
  • Täienda ise joonisega)
  • Ringliikumisest
  • Tee ise joonis)
  • Võnkumiseks
  • Tee ise joonised)
  • Laineks
  • koherentsed
  • käiguvaheks
  • IV Töö, võimsuse ja energia osa teoreetilised teadmised
  • Oska ise joonist teha)
  • kasulikuks tööks
  • kogu tööks
  • X klassis õpitakse füüsika II kursust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Staatika ja kinemaatika
37
pdf
DÜNAAMIKA
22
doc
Staatika-kinemaatika ja dünaamika
12
docx
Kinemaatika
26
pdf
KINEMAATIKA
2
odt
Mehaanika-liikumine-kinemaatika
15
doc
Dünaamika
66
docx
Füüsika I konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !