Dünaamika, Kinemaatika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised.
1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte
arvestada.   Näiteks   juhul,   kui   keha   liigub   kulgevalt   (kõik   keha   punktid   sooritavad
ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest 
( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele).
3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab
läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori.
4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto
sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol
sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes
ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 
5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha.
6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused.
(kiirus ei muutu)
7.   Liikumine   on   mitteühtlane   kui   keha   läbib   võrdsetes   ajavahemikes   erinevad
teepikkused.
8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib.
9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus
Näiteks, kui   v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli
ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane).
10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.
11. Liikumise suhtelisus seisneb selles, et erinevate taustkehade suhtes võib vaadeldaval
objektil olla erinev teepikkus, nihe, trajektoor ja kiirus. (liikuvas rongi jalutavat inimest
võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada
sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes). 
12. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise
seadet. (Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist).
13.   Nihe   on   liikuva   keha   algasukohta   ja   lõppasukohta   ühendav   vektor   ehk   suunaga
sirglõik.
14.   Mehaanika   põhiülesanne   on   määrata   keha   asukoht   mistahes   ajahetkeks.   Selleks
peame teadma keha algasukohta (algkoordinaati,   x0   ) liikumise suunda kiirust, v     ja
kiirendust, a. Võrrand, 
2
x= x
at
0     +   v 0 t   +
, kus t väljendab aega sekundite võimaldab seda üldjuhul, kui
2
asendada x 0   ,v  ja a teada olevate numbritega.
15. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on
sirgjoon ja mille korral kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
16. Keha kiirendus näitab kui palju ajaühikus keha kiirus muutub (suureneb- kiireneval
liikumisel või väheneb- aeglustusval liikumisel).
17. Kui a = - 0,3 m/s²,    siis kahaneb kiirus igas sekundis 0,3m/s võrra. 
18.Nihkevektori   projektsiooniks   telgedele   nimetatakse   vektori   lõpp-   ja   alguspunkti
koordinaatide vahet. (Δx= x-x 0   , Δy= y-y 0   )
19. Vaba langemine on nähtus, kus keha langeb vaid Maa külgetõmbe tõttu ja jäetakse
m
arvetsmata   õhu   takistus.   Vaba   langemise   kiirendus   maapinna   lähedal   on   g=9,8
  (
2
s
m
 10
)
2
s
20. Ülesannete lahendamise oskus järgmiste valemite rakendamisel:
2
2
2
2
s
at
at
 v
 v


    vt 
 v t 
;
0

;
0

;
t;
0
0
2
0
2
2a
t
II Dünaamika osa kokkuvõte.
1.   Keha   impulsiks   nimetatakse   keha   massi   ja   kiiruse   korrutist.   Valem:   p=m·v,   ühik
1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk
suunaga   suurus.   Suletud   süsteemis   kehtib   impulsi   jäävuse   seadus:   „Kõikide   süsteemi
kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul
jääv suurus.“ Valemina:      ...      ...
1
1
2
2
1
01
2
02
Impulsi   jäävuse   seadus   on   leidnud   rakendust     reaktiivliikumisel.   Reaktiivliikumiseks
nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale
heidetud keha osa. (Näiteks põlemisel eralduvad heitgaasid. Looduses liiguvad selliselt
kalmaarid paisates endast eemale vett.) 
2. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, millel on
oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on
ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. Jõud
põhjustab   keha   kuju  või   kiiruse   muutumist.   Seega   on   jõud   ka  kiirenduse   põhjustaja.
Looduses esinevad järgmised jõud: gravitatsioonijõud (raskusjõud), elektromagnetilised
jõud (keha kaal, elastsusjõud ja hõõrdejõud), tugevad jõud tuumaosakeste vahel ja nõrgad
jõud. Kui kehale mõjub mitu  jõudu, siis võib neid „liita“  nagu vektoreid,  arvestades
suunda. Jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju, nimetatakse
resultantjõuks.
3. Jõudude puudumise ja mõju seost keha liikumisega on uurinud inglise füüsik Isaac
Newton, kelle nime kannavad ka tema poolt sõnastatud kolm seadust. I Newtoni seadus:
„Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja
sirgjooneliselt.“   Kuna   nähtust,   kus   kehad   oma   liikumise   kiirust   püüavad   säilitada,
nimetatakse inertsiks, siis võib Newtoni I seadust nimetada ka inertsiseaduseks. (Näiteks
bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele
vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.)   II Newtoni seadus: „Kiirendus,
millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha
F
massiga.“ Valem:  
 (Seda võib sõnastada ka teisiti: „ Kehale mõjuv jõud on võrdne
m
keha  massi  ja selle  jõu poolt  kehale  põhjustatud  kiirenduse  korrutisega“  F=m·a)    III
Newtoni seadus: „Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati   arvuliselt võdsete,
kuid vastassuunaliste jõududega“   F
2
1  (Neid jõudusid ei saa liita, sest nad mõjuvad
erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.)  Kui
ühtlaselt   ja   sirgjooneliselt   liikuva   kehaga   siduda   taustsüsteem,   siis   nimetatakse   seda
inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteeme, mis on
seotud kiirendusega liikuvate kehadega nimetatakse mitteinertsiaalseteks, sest Newtoni I
seadus seal ei kehti. 
4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu.
Viimasel   juhul   öeldakse,   et   tegemist   on   inertse   massiga.   Inertsus   on   keha   omadus
avaldada   vastupanu   oma   liikumisoleku   muutusele.   Mida   suurem   on   keha   mass,   seda
raskem  on tema  kiirust  muuta,  seega  seda inertsem on keha.  Suurema  massiga  keha
kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB!
See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg.
Massi   mõõdetakse   kaaludega.   Kaalude   töö   põhineb   asjaolul,   et   võrdse   massiga   kehi
tõmbab Maa enda poole võrdse jõuga. 
72% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Dünaamika-Kinemaatika #1 Dünaamika-Kinemaatika #2 Dünaamika-Kinemaatika #3 Dünaamika-Kinemaatika #4 Dünaamika-Kinemaatika #5 Dünaamika-Kinemaatika #6 Dünaamika-Kinemaatika #7 Dünaamika-Kinemaatika #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cido Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised
  • ajaühikus
  • II Dünaamika osa kokkuvõte
  • III Perioodilised liikumised osa teoreetilised alused
  • Täienda ise joonisega)
  • Ringliikumisest
  • Tee ise joonis)
  • Võnkumiseks
  • Tee ise joonised)
  • Laineks
  • koherentsed
  • käiguvaheks
  • IV Töö, võimsuse ja energia osa teoreetilised teadmised
  • Oska ise joonist teha)
  • kasulikuks tööks
  • kogu tööks
  • X klassis õpitakse füüsika II kursust

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Staatika ja kinemaatika
37
pdf
DÜNAAMIKA
22
doc
Staatika-kinemaatika ja dünaamika
12
docx
Kinemaatika
26
pdf
KINEMAATIKA
2
odt
Mehaanika-liikumine-kinemaatika
15
doc
Dünaamika
66
docx
Füüsika I konspekt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !