Cranium (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

ppt

Inimese anatoomia

proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!! tuber (tuberculum) ­ köber (köbruke) (põnda vastand, luumügar, mis on üleni krobeline) Tasapinnad  Skeleti jaotus Skelett Columna vertebralis Ossa membri sup.et inf. Cranium Selgroog (Columna vertebralis) vertebra ­ selgroolüli)  Vertebra T8 T8 Vertebrae cervicales C4 C6  Atlas (C1) inferior superior  Axis (C2) anterioorne lateraalne Vertebrae thoracica T8 T12 Vertebra lumbalis (L3)  Os sacrum facia pelvina facia dorsalia Os coccygis Rinnakorv ( compages thoracis) Costae Sternum

Arstiteadus

2

doc

Ladina keele sõnavara

Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tub

Ladina keel

15

docx

Anatoomia loengukonspekt

condylus .. - Lateraalne põnt e. condylus .. - Keskvasarik (ka: keskmine peks) e. malleolus medialis 1 pindluu e. fibula – õrn õhuline luukene, mis ei oma kandefunktsiooni, kui just alajäse ei ole niivõrd vales asendis, et sääreluult on koormus maas Jalg e. pes (jalalaba) Kand e. tarsus: 7 kannaluud e. os tarsi Pöid e. metatarsus: 5 pöialuud e. os metatarsi Varbad e. digiti pedis 14 varbaluud e. phalanx Kolju 19.09.2018 e Cranium 1) Koljulagi – calvaria Kolju põhimik – basis cranii 2) Ajukolju – neurocranium Näokolju – viscerocranium Kokku keskmiselt 29 luud. Ajukolju luud: Kuklaluu – os occipitale (1); suurem osa on kuklaluu soomus; alumise osa keskel suur kuklamulk – siin läheb peaaju üle seljaajuks; kuklamulgu külgedel kuklaluu põndad – liigestuvad 1. kaelalüliga (kandelüliga) Kiiruluu – os parietale (2); üleni lameluu, kumer plaat

Kategoriseerimata

6

docx

LUUD

-varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS TEMPORALE- oimuluu PAARILINE 4. OS FRONTALE- otsmikuluu 5. OS PARIETALE- kiiruluu PAARILINE 6. OS ETHMOIDALE- sõelluu -näokolju luud: 1. MAXILLA- ülalõualuu PAARILINE 2. OS PALATINUM- suulaeluu PAARILINE 3. OS NASALE- ninaluu PAARILINE 4

Bioloogia

4

doc

Kolju

KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA ­ mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV ­üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. ­SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa ­ SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. ­VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ­ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus ­ KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica ­ TÜRGI SADUL ­ kiilluu keskel asuv s?

Anatoomia ja füsioloogia

4

docx

Ladina keele kodune töö

‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni

Ladina keel

5

docx

Musculi dorsi

1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius  algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed.  kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala).  f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole;

Anatoomia

13

ppt

Näolihased

Inimese anatoomia praktikum VI 

Arstiteadus

Meedia

Kommentaarid (0)