Columbia kivist seinte ehitamine (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Õõnesplokide ladumine ja betoneerimine

TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2  1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, se

Tehnoloogia

6

doc

Müüritööd

tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm)  Columbia Kasutusala Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. Betooplokkide tehnilised omadused Õõnesplokkide netomahukaal on 2000 kg/m3 ja täisplokkide mahukaal 2100 kg/m3 Õõnesplokkide garanteeritud keskmine survetugevus netopinnale on 18 MPa ja täisplokkidel 25 MPa Veeimavus on maksimaalselt 8 %

Üldehitus

14

docx

Seinad

( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu:

Hoone osad

3

odt

Armeeritud müüritise ladumine

Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel

Müüritööd

36

pdf

Müüritiste ladumine

Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kivide toetumine mördita müüritises, b ­ kivide toetumine mördiga müüritises, c ­ ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d ­ seotiseta müüritis, e ­ seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema

Hooned

36

doc

Kivikonstruktsioonid

sidemetega, koormamisel töötab sein ühtse tervikuna. Kandevsein: müür, mis on ette nähtud kandma täiendavaid koormusi lisaks omakaalule. Voodriga seina puhul peavad voodri ja põhiseina vahelised sidemed tagama seina töötamise ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks või enam omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või enam kihti võivad olla kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonmaterjaliga. Üldjuhul töötavad seina kihid vertikaalkoormusele eraldi. Kestsängitusesga sein: õõnetega müürikivid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandev sein: koormust mittekandev sein, mille eemaldamine ei kahjusta ülejäänud konstruktsiooni (välja arvatud jäikus). Kattega sein: sein, mille parendatud vooder töötab kaasa koormuse kandmisel.

Hooned

98

pdf

Seinad

„ Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). „ Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4 „ Looduskivi leiab ehituses peamiselt kasutust viimistluskivina. 2  Looduskivi „ Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. „ Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. „ Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid. „ Kõige ilmastikukindlam looduslik materjal on graniit. graniit. „ Külmakahjustuste esinemine looduskividel on tavaliselt seotud kivide kehva struktuuriga.

Ehitus

26

doc

Kivi eksami küsimuste vastused

läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele ­ talu. Tugevdamise eelduseks saavad müüri koormamisel vajalik siis, kui müüri paksus on, et pragunenud tekkida vaid müüriga on millegipärast piiratud. (ülekoormatud) kivipostile ristsuunas, pikisuunas 15

Kivikonstruktsioonid

Meedia

Kommentaarid (1)