kasutamisega. See idee jäeti maha õigepea. Anomaaliaid seostatakse tavaliselt ohu ja reostusega. TOTEMISM Totemism teaduste süsteem, kus iga sub-grupp ühiskonnas, tavaliselt klann, omab spetsiaalset rituaalset suhet loodusliku klassi fenomenina, tavaliselt taimed või loomad. Antropoloogid pööravad totemismi puhul suurt tähelepanu tootemitele, milleks võivad olla taimed, loomad, isegi lipud. Lühidalt öeldes on totemism ühiskonna eneseväljendus sümbolite kaudu. Tootemid võivad olla iga klanni jaoks erinevad metafoorid. KIRJUTAMINE Kirjutamine laseb meil sõnadest asjad. Kirjutamine kitsendab mõtete tähendusi, kuna väga paljutki pole võimalik sõnades edasi anda. Kirjutamisel on samuti oluline tähendus sotsiaalse organisatsiooni jaoks. Veel on kirjutamise olulisus selgesti näha arhiveerimises. AEG JA SKAALA
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni:
9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA?
subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. Teoloogiline inimmõistus s
Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua. Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures? Ehk siis bioloogilised ja kultuurilised universaaliad. Neid on üsna vähe nt inimene kui loomaliik, mis eristab meid teistest liikidest. Veel nt tavad nagu endogaamia ja eksogaamia. Need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima. Need reeglid toimivad korraga. Kõigis ühiskondades on reeglid. Püütakse sotsiaalse survega inimestele peale suruda. Etnoloogidel oli ette teada, et tuleb välja otsida see kõige ürgsem. Etnod ja
Inimesed räägivad mõtestatud juttu; jumalad, kui räägivad, siis segaselt või mõistu. Inimesed ja jumalad, 'meie' ja 'nende' kultuur vastandatakse, isegi kui teisest ei ole teada. Skeemis on alati olemas 'meie', inimesed ja 'nemad' (kui neid ei ole, mõteldakse välja). Kultuur ei ole kõik. Tõde areneb koos inimesega, see ei ole absoluutne ega üleskirjutatav. Mõtlemine tekitab prao - on suur vahe õpetamata ja õpetatud primitiivsuse vahel (kunst on kunst siis, kui teda ei ole). Tee tõele ei ole fikseeritud ega universaalne ja pole tingimata kõige lühem. Lääne inimese maailm on nagu supermarket - kõigel on sildike nime, tootja nime ja hinnaga. Semiootika on eelkõige mingi märgiline ala. Ainult vastandatuna mittesemiootilisele on ta võimalik. On märke ja mittemärke, seega on olemas ka mingi märkide ala. Keeruline on määratleda, mis ei ole märgid, sest nimetamisega kaasatakse nad kohe semiootilisse ruumi
tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna. Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik need kujutlused, mis seostuvad nelinurkade ja ringidega (mandala). Psüühika arenduprotsess on juba loomu poolest religioosne. Ise arhetüübist ehk alateadvuses olevast Jumala pitsatist järeldas Jung, et Jumal kõneleb inimesega seestpoolt ja põhiliselt sarnaselt. Religioossete pärimmuste erinevused tulenevad sellest, et tegemist on katsetega
b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat:
Alguses paradiislikus seisundis, aga siis aeti nad sealt välja. Alguses inimesed on süütumad, siis saavad nad äkitselt natuke targemaks kui söövad hea ja kurja tundmise puult (tree of knowledge). Hopidel on palju eri variante loomismüütidest. Siin on kaks neist. Päikesejumala teisest poolest saab elujõu jumal, ämbliknaise teisest poolest eluvormi jumal? Teevad inimese püha mõtte abil. Pühad kaksikud. Neli ilmakaart, see mis on üleval ja mis on all. Luuakse suur madu. See on veeolend, hakatakse hiljem temaga kontakteeruma, et vihma välja kutsuda. Siis tekib mõte teha maailm nende kahe ilma vahele, kus enne on ainult ürgmeri. Siis hakkavad nad laulma ja selle kaudu koovad kuidagi maa. Luuakse tühjusest mingi vorm, substantsi pole rõhutatud. Savist tehakse olendid, mees ja naine. Ühes versioonis ämbliknaine viib nad läbi nelja maailma üles pärismaailma ja õpetab kuidas oma ühiskonda korraldada. Mehed peavad jahil käima, naised
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
sõnadega tsivilisatsiooni, mis koosneb ühiskonna toodetud hüvedest ja vahenditest. Ainelise etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme. Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne). Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte kunst? 1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused. Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne
4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega) Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus. Ta arvas, et Darwini ja Lamarcki ideed looduse kohta on rakendatavad ka inimühiskonnale. Tal oli idee, et inimese ja loomade mõistus areneb pidevalt ning selle ülesandeks on aidata organismil keskkonnaga kohaneda. Inimese psüühika allub loodusseadustele, areng toimub väikeste sammude haaval ning talletub liigi või rassi kollektiives mälus.
järelikult kõik varesed on mustad). Deduktsioonil on ka üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, siis on sellest tingituna ka meie järeldus vale. Seega võib eelnev kogemus meid viia vahel ka valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Induktiivne mõtlemine liigub üksikult üldisele. Kokkuvõttes on induktiivne meetod deduktiivse meetodi vastand (Mõtlemine 2007). Arutlus Sisemine arutlus meile teada olevate mõistete piires mingi asja selgitamiseks ongi oma olemuselt juba põhiline mõtlemistegevus. Me käime mõttes läbi mitmed erinevad variandid, kahtleme, hülgame mõned ja otsime rahuldavaid vastuseid (Õppida mõtlema 2005). 13 2.3 Mõtlemise liigid Mõtlemise liigitamiseks on mitmeid võimalusi. Piltlikkuse astme järgi liigitades:
isa on kõikvõimas, täiskasvanuna projekteeritakse need omadused üleloomulikule maailmale (jumalale). 4. Maagiline hüpotees (B. Malonowski) seal, kus inimesed ei suuda ise oma füüsilise jõuga oma olukorda kontrollida, tunnevad inimesed vajadus maagilise jõu järele. Religioon on tekkinud soovist kontrollida tavaviisidel kontrollimatuid olukordi. Maagia on usk sellesse, et inimese tegevus suudab mõjutada üleloomulikku jõudu. Maagia on universaalne kultuurinähtus. 5. Totemistlik hüpotees (Émile Durkheim) (leitav nt Austraalias) inimestel on vaja sotsiaalset kindlustunnet selle kohta, miks mingi grupp kuulub kokku. Religioon annab sellele põhjenduse, tänu religioonile on inimestel põhjust uskuda oma kokkukuuluvust. Religioossete kujutelmade varieerumine Religioonid maailmas on küllaltki sarnased ja ei varieeru lõputult. Selle põhjuseks on: · inimeste ettekujutusvõime on piiratud usk on kollektiivne, raske on luua religiooni, millega
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
"kõrgemate" klasside tunnused; "allakäinud" ühiskonna seaduseid ignoreerivad isikud. Tuleb saksa keelsest sõnast, mis tähendab kalts. Klassiühiskonna erijooned Kujuneb peamiselt kapitalistlikes, eraomandi ja palgatööga ühiskondades Varanduspõhine, vähemalt määral sotsiaalse staatuse ja hariduspõhine hierarhiline jaotus Kõik ressursid koonduvad heriarhia ülemistesse kihtidesse Sotsiaalne mobiilsus teoreetiliselt võimalik Eksogaamia teoreetiliselt võimalik Tegelik klassidevaheline liikumine suhteliselt väike Sarnase elustiiliga, ent mitte koherentsed grupid Enamasti puudub "klassiteadlikkus“ Pierre Bourdieu: kapitali sotsiaalsed vormid Majanduslik kapital (raha jm materiaalne vara) Sotsiaalne kapital (sotsiaalne kuuluvus, suhted, vastastikune tunnustus jne) Kultuuriline kapital (teadmised, oskused, haridus, elustiilitüüp) Sümboliline kapital (au, prestiiž)
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul:
Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi. Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile emic – uurimisstrateegia, kus lähtutakse põlisrahvaste endi kultuurikategooriatest, eesmärgiks mõista nende endi mõistete ja kohaliku filosoofia kaudu paremini näha nende eripära etic – mingi valitud teooria järgi uuritakse mingit ühiskkonda või isikut, lähtutakse distantsilt Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse
Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut. o Totemism usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse tootemloomaks (hundi klann, jänese klann). Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa.
B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C.) Seestumus D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel 1p. Verepilastus on tabu vaid modernses Lääne ühiskonnas. See väide on: A.) Tõene, sest mujal on verepilastusena käsitletavad suhted sageli lubatud B.) Väär, sest verepilastusena käsitletavad suhted on tabu enamikes ühiskondades 1p. Usk impersonaalsesse üleloomulikku jõudu iseloomustab religiooni, usk isikustatud üleloomulikku jõudu maagiat. A.) Tõene B.) Väär 1p
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub t
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard,
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. -
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostataks
kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua. luua Otsitakse universaalseid kultuuritunnuseid, kultuuritunnuseid teatud universaale (osa neist on bioloogilised nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist ,,maailmaküla" teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed. Kesksed mõisted · Kultuurirelativism seisukoht, millelt väärtustatakse kultuuride erinevusi kultuure ei saa mõõta ühe mõõdupuu alusel kõik on täisväärtuslikud, kohalikud eripärad on
sõnu ei kasutata; surnutega tegelevad kindlad inimesed, kes elavad eraldi; mõnes kultuuris peab surnu eest hoolitsema, ka luude eest hoolitsemine; elavaid surnuid kardavad indoeurooplased rohkem kui soomeugrilased; on erinevad matused, nt matmine, põletamine, palsameerimine, lindudele söögiks andmine, vanade üksi surema jätmine, surnu söömine; surm on ebanormaalne Totemism ja selle erivormid tootem on loom, lind või taim millest usutakse end põlvnenud olevat; negatiivne totemism on siis, kui on keelatud tootemilooma tappa või vigastada; negatiivne totemism ei ole halb; positiivne totemism on siis, kui tootemiloomast sõltub elu, näiteks kui teda süüakse Askees ja selle erivormid askeet on lihasuretaja, inimene, kes usub, et keha kurnamise jõuab ta valgustatud seisundini; negatiivne askees on põhiliselt Indias; negatiivse askeesi puhul on tegu keha piiramisega läbi loobumiste; loobuda võib kõigest; keha on hinge vangla; nõrgestatakse
Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas
inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
