50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca, saksa teadlane R.Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse kõnekeskuse, mida nimetatakse broca keskuseks. 1 SISSEJUHATUS: VÕRDLEMINE JA KONTEKST Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia pärusmaaks on kogu ühiskond. Antropoloogid püüavad leida seoseid erinevate aspektide kaudu. Samuti uurib antropoloogia seoseid sotsiaalsete süsteemide ja inimsuhete vahel. Claude Lévi-Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad võivad inimesed olla ja püüab leida sarnasusi erinevate ühiskondade vahel. Antropoloogia uurib suuri küsimusi, jagades need samal ajal väikesteks osadeks. Peaaegu kõiki sotsiaalseid süsteeme on võimalik uurida antropoloogiliselt. Kaasaegsed süsteemid aitavad kaasa uuringutele. ANTROPOLOOGIA KONTUUR Antropoloogia tuleneb kreeka keelest. Anthropos + logos = inimene + põhjus. Seega antropoloogia
mõõtmele, ajaloole. Fookus on uurija kaasajas. Pigem domineerib kaasaegse ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna
Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus
Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934 Käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mis ühendab rahva tervikuks on eripärane psühholoogiline mudel, mis tuleneb teatud indiviidi mudelist. Iga indiviidi mudel on omane teatud rahvale. Määratleb kultuuri läbi indiviidi. Kultuur on nagu indiviidki, on enamvähem püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. Oluline on mõtlemine ja tegutsemine. Puhtaid psühholoogilisi mudeleid on kolm. Apolloonlik & dionüüslik & iakchoslik mudel. Illustreerimiseks valib välja kolm rahvast, kes ilmestavad neid mudeleid puhtal kujul. Zunid (indiaanlased, elavad USAs) - apolloonlikud: inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad tegutsemisel intellektuaalsest algest, enne mõtlevad siis ütlevad; kaalutletud; Tuimad, ei käitu suvaliselt. Kwakiutlid (indiaanlased, kes elavad loode Ameerikas) - dionüüslik mudel: inimesed on
19. saj peamine evolutsiooniteoreetik huvitusid religiooni päritolust ning uskusid, et see tukeneb ratsionaalsetest järeldustest ümbritseva maailma kohta ,,Kuldne oks" kogumik maagia- ja religiooni-alastest teadmistest, vaatleb müüdi, religiooni jms ajalugu üle kogu maailma; eesmãrgiks mustrite, universaalsete joonte leidmine 3-astmeline kultuurievolutsiooniline mudel: 1. Maagiline seose loomine nähtusts vahel on subjektiivne; maagiline mõtlemine edldab, et looduses järgneb 1 sündmus teisele spirituaalse vahelesegamiseta; usk looduses valitsevasse korda ja ühtsusesse 2. Religioosne 3. Teaduslik - seose loomine nähtuste vahel on objektiivne ja teaduslikult tõestatav Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel; maagia on väär, viljatu Kaks maagia vormi: 1. Homöopaatiline ehk imitatiivne maagia põhineb sarnasusel 2
Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline konstruktsioon. Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm
kõige raskesti mõistetavamaid lugusid tänapäeva inimese jaoks(lugu slaidil olemas). Händel kirjutab selle süzee ümber ja lool on õnnelik lõpp. Motiivid on laenatud ühest teisest Piibli loost. 1) maailma tajumine: religioosne, inimene annab tõotuse Jumalale 2) tunded: tütar tagaplaanil 3) imetlemine: seda tütart kummardati 4) käitumine: tänapäeva maailmas täiesti võimatu 5) uskumine: tütre kuulekus oma isale, tütre kuuletus Jumalale 6) eesmärgid, mida taodeldakse? Inimese mõtlemine on väga palju muutunud. Religiooni definitsioone on väga palju. Üks funktsionalistlik definitsioon pärineb Clifford Geertzilt: religioon on sümbolite süsteem, mis loob inimese elus mõjurikkad, kõikehõlmavad ja püsivad hoiakus ning motiivid formuleerides arusaamad eksistentsi üldisest korrapärast nind riietab need sellise faktilisuse rüüsse, et antud hoiakud ning motivatsioonid näivad unikaalselt reaalsusele vastavaina. Religioon toimib kahte moodi: esiteks luues mudelid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid