Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks totemistlike sümbolitega kaasnevad teatud käitumisreeglid ?
 
Säutsu twitteris
Claude Lévi- Strauss "Metsik mõtlemine"
Esimene peatükk - Konkreetse teadmine
Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/ spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga.
Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat.
Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi sõnu seoses loodusega, nendel on välja töötatud põhjalik süsteem kohaliku floora ja fauna eristamiseks (kusjuures puudel eristatakse sugu). Järelikult tuntakse huvi ka nende taimede vastu, millel ei ole konkreetset kasutusala, kuna metslaste suhted loodusega on väga sügavad ja tähendusrikkad. Seega hakatakse taimi kasulikuks või huvipakkuvaks pidama alles peale nende tundmaõppimist. See tundmaõppimine ei rahulda aga praktilisi, vaid intellektuaalseid vajadusi.
Loodusrahvaste meditsiini puhul ei ole küsimus selles, kas rähninoka puudutus ravib hambavalu, vaid kas neid kahte asja (rähni nokk - inimese hammas) on kuidagi (mingist vaatepunktist) võimalik ühitada ja seega (grupeerimise kaudu) taastada algeline kord (ükskõik milline klassifitseerimine on parem kui üldse mitte midagi). Selline jaotamine olevat teaduse ainuvõimalik eesmärk, st et korra saavutamiseks klassifitseerida kõiki asju niipalju kui võimalik. "Igal pühal asjal on oma koht" - õigupoolest see koht teebki asja pühaks, kuna oma kohal olev püha asi tähendab korda.
Maagia ja teaduse erinevus seisneb selles, et ühe meelest kehtib determinism kogu maailmas, teise jaoks ainult maailma teatud tasanditel. Maagia olevat eeldeterministlik determinismi aimamine. Teaduslik seletus on alati 'korra' avastamine. Simpson väidab, et korra nõue on kunsti ja teaduse ühine vajadus.
Maagia ei ole teaduse algeline vorm, sest sel juhul peaks olema võimalik maagia paigutada konkreetsele etapile või ajahetkele. Maagia on pigem hästi liigendatud süsteem, teaduslikust süsteemist sõltumatu. Maagia ja teadus on võrreldavad ainult eeldatavate mentaalsete operatsioonide poolest (need tulenevad objektiivsetest tekketingimustest).
Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni , seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud.
Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi.
Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus - ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud . Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks.
Müütiline mõtlemine väljendab end heterogeense repertuaari abil, mis on laiaulatuslik, kuid siiski piiratud. Müütiline mõtlemine on nagu teatav intellektuaalne bricolage (bricoleur - nn 'meistrimees'/'meisterdaja' kes teeb juhuotsi ja on mihkel iga töö peale, improviseerija selles mõttes). Kusjuures sellest hoolimata võib hiiglavaid saavutusi olla. Bricolage'il olevat mütopoeetiline olemus.
Müütilise mõtlemise elemendid, (nagu bricoleuri kõigele kohandatav tööriistade kogu), on alati poolel teel tajuobjektide (mis on tihendalt seotud oma kontekstiga) ja üldmõistete vahel. Kujundi ja mõiste vahendajaks on märk (seos tähistaja, mõiste, ja tähistatava, kujundi vahel). Mõiste asendamisvõime on piiramatu, märgil aga piiratud. Probleemi lahendamisel pöördub 'meistrimees' (aga ka teadlane ) oma arsenali poole, ei leida kõike, mida tal vaja on. Tööriistakogu võimalused on aga piiratud iga eseme algse otstarbe ja nendele hiljem omistet otstarvetega. Samuti on müüdi koostisosad keele poolt juba ette ära piiratud. Nii tehakse kompromisse ja lõpuks kokkupandud struktuur (mida probleemi lahendamiseks kasutama hakatakse) erineb selle algsest ideest. Teadlane teeb samuti kompromisse, kuigi ta ei astu sealjuures dialoogi mitte looduse, vaid looduse ja kultuuri suhtega (see viimane sõltub tugevalt kultuurikontekstist). Erinevalt 'meisterdajast', püüab teadlane välja murda tsivilisatsiooni poolt peale surutud reeglitest (st et kasutab mõisteid), bricoleur aga kasutab märke ja on rahul sellega mis tal olemas on (st et ei rabele tsivilisatsiooni vastu). Järeldus: meetoditelt on eelteadus ja teadus sarnased, eesmärkidelt on erinevad.
Märgi ja mõiste vastandusest: mõiste pretendeerib täielikule läbipaistvusele reaalsuse suhtes; märk lubab/nõuab aga, et sellesse reaalsusesse oleks segatud teatud annus inimkultuuri (Peirce: The sign addresses somebody). Seega 'meistrimees' otsib ette antud ja kollektsioneeritavaid sõnumeid, teadlane aga otsib 'teist' ehk uut sõnumit. Mõiste on siis instrumentaalse koosluse avaja, tähendus on tema reorganiseerija.
Kujund võib etendada märgi rolli (elada koos ideega märgis), kuid ei saa olla idee. Kujund on seotud teda saatva teadvuseaktiga, aga märk ja (tähendusrikkaks saanud) kujund on asendatavad , st et võivad olla suhetes teiste entiteetidega tingimusel, et moodustavad süsteemi, kus kõik on omavahel ühendatud. Mõistetavus tähendab teoreetiliselt piiramatuid seoseid teiste sama tüüpi entiteetidega. Kui nii võtta, siis on loogikute 'intensioonid' ja 'ekstensioonid' sama asi.
Järeldus: kujunditega piiratud müütiline teadvus võib olla üldistav, seega teaduslik, kuigi mütoloogilised universumid on ainult fragmentide kombinatsioonid ja neist fragmentidest luuakse kohe jälle uued universumid. Selle muutuse käigus saavad tähistajatest tähistatvad ja vastupidi (st et endised eesmärgid täidavad praeguste vahendite rolli). See viimane võib ka bricolage definitsioon olla.
(Tagasi tööriistakogu-jutu juurde) Kui projekti struktuur on alati nihkes alse kavatsuse suhtes, on see 'objektiivne juhus'. Muide ka müütilise mõtlemise puhul tuleb osa inventari soetada (nagu teadusliku puhul peaaegu täielikult). 'Meisterdaja' ei pruugi oma ülesannet alati täita, kuid alati paneb ta sellesse midagi endast (bricoleur ei piira end täide- või lõpuleviimisega). Müütiline mõtlemine on praktiline, ei moodusta strukturaalseid kooslusi ainult teiste struktuuride koosluste abil, vaid with odds and ends.
Samas teadus, mis toimib oma tekkimise fakti tõttu, fabritseerib oma vahendid tänu struktuuridele. Teadus põhineb juhusliku ja põhilise eristamisele (samas ja sündmuse ja struktuuri eristamisele).
Kunst asub poolel teel teadusliku teadmise ja müütilise/maagilise mõtlemise vahel, kuna kunstiteos on intellektuaalse materiaalne objekt. Teadlane loob sündmusi (muudab maailma) struktuuride abil; 'meisterdaja' loob struktuure sündmuste abil.
Miniatuur (midagi kujutatavast kas suuruse, meelelise tajutavuse või aja mõttes väiksemat) olevat kunstiteose universaalne tüüp. Vähendamise voorus seisneb selles, et tavasuuruses käsitletakse objekti osadena, et ületada selle osutatavat vastupanu. Objekti vähendatud varianti ei pea ei pea osadeks jaotama (seega tundub see kvalitatiivselt lihtsam), asi muutub lihtsamini hõlmatavaks. Esteetiline on miniatuur sellepärast, et selle puhul eelneb terviku tunnetamine osade tunnetamisele.
Miniatuuri olemuslik kvaliteet seisneb selles, et see pakub meeleliste mõõtmete asemel mõistusega haaratavaid. Samas on vähendatud mudel katse objektiga (kuna on man made) ja valmistamisviisi mõistmine lisab kunstiteosele veel ühe mõõtme. Ja kuna on mitmeid stiililisi võimalusi kunsti teha, saab vaatleja korraga need võimalused ja konkreetse lahenduse, mille tulemusena muutub ta aktiivseks osalejaks.
Teadus kuulub metonüümia sfääri (teadus asendaks pitsi kujutluse päris pitsiga, seega tagajärg asenduks põhjusega), kunst kuulub metafoori sfääri (kuna eesmärgiks on luua homoloogiline pilt).
Kunstnik on poolel teel struktuuri ja sündmuse vahel, samas kui teadlane ja bricoleur eelistavad ühte neist. Seega prioriteedid peaksid olema tasakaalus. Kunstniku anne seisneb sisemise ja välise teadmise ühendamises. Esteetiline emotsioon kunstist on struktuuri ja sündmuse korra ühinemise tulemus, mis teostub inimese (ja vaatleja) loodus.
Loomisakti puhul kunstiteos lähtub sündmuste kogumist ja toob esile nende ühise struktuuri. Müüt lähtub struktuurist ja loob millegi, mis on sündmuste kogumist koosnev objekt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #1 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #2 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #3 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #4 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #5 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #6 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #7 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #8 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #9 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #10 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #11 Claude Lévi-Strauss-Metsik mõtlemine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Lisainfo

12lk analüüs

Mõisted


Kommentaarid (2)

kitike profiilipilt
A U: Ainult neli eismes peatükki, seda oleks võinud kokkuvõttes kajastaud olla.
10:18 05-05-2011
nurmenukk profiilipilt
nurmenukk: Väga põhjalik kokkuvõte
18:02 15-11-2011


Sarnased materjalid

343
pdf
Maailmataju uusversioon
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
87
doc
Filosoofia materjale
477
pdf
Maailmataju
18
rtf
Kodu kosmoses
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
56
doc
Semiootika konspekt ja küsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun