Elust Sündis 1451.a Genovas Pärit lihtsast perekonnast Isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks.
september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis
Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu .................................................
Tekkis üles küsimus, millest peaks Genua edaspidi elama hakkama, kui pääs Idasse tõkestatakse ning kaubatee läbi lõigatakse? Soovisid ometi ju kõik kohalikud ise merd sõita ning türklased vahelt välja jätta. Seda võisid teada ainult jumalad, et Vico di Ponticello’l , Genua pisikesel põiktänaval, kasvab laps, kes ühel päeval sellele küsimusele vastata oskab. 3 Christoph Kolumbus Kolumbuse lapsepõlv Kolumbusest sai muidugi see, mida ta isa tegi : kangur. Elukutse, mille poiss omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu. Kudumistelgede taga ei näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus lebasid paksud otsatute numbrijadadega arveraamatud. Lugemise ja kirjutamise, nagu ka rehkendamise tarkust olid talle jaganud Santo Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus
KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
3 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus KOLUMBUSE SÜNNIAEG, PEREKOND JA PÄRITOLU Erinevate allikate andmeil jääb Kolumbuse sünniaeg vahemikku 1436....1456, enamasti antakse Kolumbuse sünniajaks 1451 ja sünnikohaks Genova vabariik Itaalias, mis iseenesest on ka vaieldav. Kuus erinevat Itaalia ja Hispaania linna pretendeerivad Kolumbuse sünnilinna nimele. Ka tema nime kirjapilt on erinevates keeltes erinev: itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristobal Colon, ladina keeles Christophorus Columbus. Tänapäeval on ehk kõige tuntum nimekuju Cristoph/Christoph Kolumbus. Suurimat poolehoidu leidnud versiooni kohaselt oli tegemist pigem vaese Genova perekonnaga. Isana on teada Domenico Colombo, kes oli kangur ning hiljem tegutses kaupmehena, ema nimi oli Susanna Fontanarrosa
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive.
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine
2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795
..............................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents......................................
Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks.
..................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE...
Ta ei teadnud midagi merereisidest Ameerikasse, kuid uskus, et maakera on ümmargune ning et Aasiasse on võimalik kiiremini jõuda lääne poole purjetades. Teda eksitasid tolleaegsed kaardid ja Marco Polo kirjutised. Ta avastas, et lääne suunas reisides võib üle Atlandi ookeani jõuda Maluku saarteni. Võimalus tekkis 1492. aastal. Ta oli sündinud Itaalias ja asunud elama Portugail, kuid tema tema ekspeditsiooni toetajateks osutusid Hispaania kuningas Fernando ja kuninganna Isabel, nad mõistsid, et kui leitakse lühem tee Isa Indiasse, siis toob see neile suurt tulu. Ta alustas teed veel tundmatusse kolme väikese laeva ja 100 mehega. Tema avastatud saari nimetatakse tänaseni Lääne India saarestikuks. Ta pärines lihtsast kangrute perekonnast ja sai vaid alghariduse. 1475. aastal käis ta Genova Centurione Panga lähedal Chiose saarel Egeuse meres, aeg-ajalt seilas ta kalapaatides
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine
laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just selline iseloom aitas tal juhtida mehi ja laevu ning edukalt lõpule viia uskumatult raske ja ohtliku avastusretke. · Sageli käitus India ookeani rannaalade asukatega hoolimatult, kohati koguni julmalt. Põlgas moslemeid ja suhtus nendesse sügava kahtlusega.
Serbia. 1.Inglismaal tuli võimule peale Rooside sõda Henry Tudor.Kujunesid monarhiad 2. Kujunesid monarhiad 3.Sest enne olid türklased-seldzukid, kuid pärast seda kui Osman 1 rajas türklastele uue , tugeva riigi, hakati kutsuma türklasi osmanideks. 4.Konstantinoopoli langemine türklaste kätte oli Kristliku Euroopa jaoks väga kurb sündmus, sest Bütsants oli olnud tükk aega ristiusu peamine kants Euroopa ja Aasia piiril. 5- ? 6. Kõige tugevamad riigid 15 - 16 saj olid Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania, sest neis hakkas kujunema uus valitsemisvorm- monarhia. 37. indiaanlane- Ameerika põliselanik Henrique Meresõitja- 15 saj valitsenud Portugali prints Vasco da Gama- aasta 1497 Portugalist nelja laevaga teele läinud meremees, kes soovis leida mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas.
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee
Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli
Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal:
Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
