1957 kutsti Niemeyer peaarhitektina ehitama uut pealinna Brasíliat, Catedral de Brasilia 1959-70, j Le Havre’i kultuurikeskus: teater ja näitusesaal, 1972 – 1982, Niemeyer on kirjutanud luuletuse kaartele ja kumerustele. “Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House,
1957 kutsti Niemeyer peaarhitektina ehitama uut pealinna Brasíliat, Catedral de Brasilia 1959-70, j Le Havre’i kultuurikeskus: teater ja näitusesaal, 1972 – 1982, Niemeyer on kirjutanud luuletuse kaartele ja kumerustele. “Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House,
1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890
Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni
teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
..... 37 4 Sissejuhatus Frank Llyod Wright, sünninimega Frank Lincoln Wright, on USA üks kuulsamaid arhitekte. Ta oli ka sisekujundaja, kirjanik ja õpetaja, kes loos üle 1000 projekti, millest üle 500 on realiseeritud. Wright pooldas orgaanilist arhitektuuri; projekteeris preeriamaja tüübi ning arendas välja Unsonia maja tüübi. Tema looming on äärmiselt orginaalne ja innovatiivne. Tihti kujundas Wright ka oma projekteeritud majade mööbli. Ta oli juba oma elu ajal väga kuulus, pidades loenguid ja välja andes artikleid. 1991. aastal tunnustati ka teda, kui parimat arhitekti läbi aegade. Suurarhitekti elu saab jagada seitsmeks perioodiks. Antud referaadis püüan anda kokkuvõtlikult ülevaate Wright elust ja loomingust, mis on olnud väga põnevad. Täpsema vaatluse alla võtan
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................
Kõik kommentaarid