Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #1 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #2 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #3 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #4 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #5 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #6 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #7 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #8 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #9 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #10 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #11 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #12 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #13 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #14 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #15 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #16 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #17 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #18 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #19 Christo ja Jeanne-Claude-elu ja looming #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kliis Õppematerjali autor
Äärmiselt huvitava tegevusalaga kunstnikud ja olulise tähtsusega maadiakunsti ajaloos. Christo ja Jeanne-Claude olid abielus ja terve oma elu tegelesid kunstiga, nad "pakivad" erinevaid kohti ja objekte. Kes ei ole neist enne midagi kuulnud, soovitan kindlasti asja uurida.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

1957 kutsti Niemeyer peaarhitektina ehitama uut pealinna Brasíliat, Catedral de Brasilia 1959-70, j Le Havre’i kultuurikeskus: teater ja näitusesaal, 1972 – 1982, Niemeyer on kirjutanud luuletuse kaartele ja kumerustele. “Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House,

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

1957 kutsti Niemeyer peaarhitektina ehitama uut pealinna Brasíliat, Catedral de Brasilia 1959-70, j Le Havre’i kultuurikeskus: teater ja näitusesaal, 1972 – 1982, Niemeyer on kirjutanud luuletuse kaartele ja kumerustele. “Oscar, sa teed betoonist barokki,” ütles Corbusier, kes ülistas täisnurki ja sirgjooni, “aga sa teed seda hästi.”. j Niterói moodsa kunst muuseum (1996) Rio de Janeiros. Niteroi Museum of Contemporary Art, Niteroi, Brazil 1996, Niemeyeri looming on täis vabameelse ja vabavormilise arhitektuuri otsinguid, leiutisi ja katsetusi, Arhitektuur algab joonest – kõige alus on vabakäeline joonistamine , teos- Oscar Niemeyer Museum, Curitiba, Brazil 2002. Frank Lloyd Wright (1867-1959) Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House,

Kunstiajalugu
thumbnail
88
docx

Kunstiajalookonspekt

1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890

Ajalugu
thumbnail
120
docx

20.-21. sajandi kunst

Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni

Kunstiajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. ­ 1890

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. ­ 1890

Kunstiajalugu
thumbnail
37
doc

Frank Llyod Wright

..... 37 4 Sissejuhatus Frank Llyod Wright, sünninimega Frank Lincoln Wright, on USA üks kuulsamaid arhitekte. Ta oli ka sisekujundaja, kirjanik ja õpetaja, kes loos üle 1000 projekti, millest üle 500 on realiseeritud. Wright pooldas orgaanilist arhitektuuri; projekteeris preeriamaja tüübi ning arendas välja Unsonia maja tüübi. Tema looming on äärmiselt orginaalne ja innovatiivne. Tihti kujundas Wright ka oma projekteeritud majade mööbli. Ta oli juba oma elu ajal väga kuulus, pidades loenguid ja välja andes artikleid. 1991. aastal tunnustati ka teda, kui parimat arhitekti läbi aegade. Suurarhitekti elu saab jagada seitsmeks perioodiks. Antud referaadis püüan anda kokkuvõtlikult ülevaate Wright elust ja loomingust, mis on olnud väga põnevad. Täpsema vaatluse alla võtan

Kunstiajalugu
thumbnail
16
doc

Referaat euroopa liit

Olustvere Teenindus ­ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu................

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun