Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuivi riideid võtab ?
 
Säutsu twitteris
Hugo Treffneri Gümnaasium
Carl Robert Jakobson ja tema
tähtsus Eesti kultuuriloos
Referaat





Merlin Paas
Juhendaja Maia Käppa




Tartu 2008























Sisukord
Sissejuhatus 4
1 C. R. Jakobsoni noorusaastad 5
1.1 Lapsepõlv ja kasvatus 5
1.2 Vanemad 6
1.3 Õpilasena Cimze seminaris 7
1.4 Isa surm 8
1.5 Torma koolmeister 9
1.6 Vahepeatus Jamburgis aastail 1862 -1864 9
2 Pedagoogina ja kirjamehena Peterburis 10
2.1 Kooliõpikud 11
2.2 Luule 13
2.3 Tegevus aastatel 1868-1871 14
2.4 C. R. Jakobsoni „suur sulesõda” 15
2.5 Põllumajanduslik tegevus 15
2.6 Esimene üldlaulupidu 16
2.7 Kolm isamaalist kõnet 17
2.8 Köleri ja Jakobsoni koostöö 18
2.8.1 Eesti Kirjameeste Selts 19
2.8.2 Eesti Aleksandrikool 19
3 Ühiskonnategelasena ja põllumehena kodumaal 20
3.1 Põllumajandus 21
3.2 Sakala 22
3.2.1 Päismik 24
3.3 Suur lõhe ja muud tülid 24
3.4 Kurgja - Linnutaja 26
3.5 Kurgja Talumuuseum 27
3.6 Surm 28
Kokkuvõte 29
Kasutatud kirjandus 30

Sissejuhatus


Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841 . a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal . Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist- poliitik , pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik – need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes väljapaistvalt julge võitleja võrdsuse ja rahvusliku vabanemise eest, ta suutis inimesi laialt kaasa tõmmata ülddemokraatlikku liikumisse.
Minu referaat keskendubki CRJ-i elule ning tema tegevusele, mille kirjutamiseks kasutasin ma põhiliselt Rudolf Põldmäe koostatuid raamatuid.
Kes siis oli see toetajate poolt sedavõrd armastatud ning vastaste poolt pea sama aktiivselt vihatud mees, kelle lühikeseks jäänud, vaid 41 aastat kestnud tähelend Eesti elule sedavõrd suurt mõju avaldas? Sellele vastusele ma üritangi vastust anda.










  • C. R. Jakobsoni noorusaastad



  • Lapsepõlv ja kasvatus


    Carl Robert Jakobson (pseudonüüm Linnutaja) sündis 14. (26.) juulil 1841. aastal Tartus ülikooli teenri Adam Jakobsoni ja venestunud lätlanna Liisa Jegorova peres. Ta ei võrsunud eesti talutarest, nagu peaaegu kõik teised meie tolleaegsed haritlased, vaid tema isa – kuigi talupoegliku päritoluga – oli jõudnud maaintelligentsi hulka, mistõttu ka poja kasvu-ja õppimistingimused olid mõnevõrra teistsugused kui tavaliselt eesti noorukitel. Kolmeaastaselt viidi ta perekonnaga Tormasse, mis sai talle elukohaks kogu noorusaja kestel.. Sealt sai ka alguse rahvusliku ärkamise idee. Vanematel sündis veel hulk lapsi: Natalie Auguste , Friederich Cornelius , Eduard Magnus , Rosalie Friedike ja Ida Alvine. Lapsi sündis veelgi, need surid aga varakult. Kihelkonnakoolimaja asus Torma keskuse ligidal, kuid suurest teest veidi kõrval, metsa läheduses. Lasterikas perekond elas kehvapoolselt, sest põllumaa oli kehv ja naturaalpalk väike.
    Peres räägiti saksa keelt, kuid osati ka eesti keelt. Juba 9-aastasena hakkas CRJ kihelkonnakoolis õppima ja oli seal edukas. See oli muidugi varane algus, sest talulapsed läksid vallakooli alles 11-12 aastaselt. Algul õppis ta kooli üldkursust eesti keeles, ent hiljem siirdus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. Nende jaoks peeti eraldi koolmeistrit; algselt oli selleks Joosep Kapp, hiljem Juhan Weitzenberg. Nende meestega pidas CRJ ka täisealisena tihedat kontakti.
    Koolis sai Jakobson endale sõbra Jakob Pärna, kellega jäädi sõpradeks ka hiljem.
    CRJ saigi nii korraliku alghariduse, koolis ning oma isa ja koduõpetajate juhtimisel, millele lisandusi ladina keele eratunnid pastori juures, sest isa valmistas poega ette gümnaasiumi astumiseks. Poissi sunniti mängima ka muusikainstrumente, kuid selleks jätkus tal vähem huvi. Siiski mängis ta orkestris ja suutis hiljem ka koori juhtida. Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit .
    Isa polnud pojaga rahul ja nõudis temalt suuremat agarust edasiõppimiseks. CRJ tõmbus aina rohkem oma raamatute maailma ning arendas ennast iseseisvalt. Talle oli üliarmsaks sõbraks loodus, mida hakkas varakult õpperaamatute abil vaatlema. Terved päevad võis ta metsas ja aasadel ringi hulkuda, loodusteaduse õpik käes, kindlaks määrates taimi ja linnupesi, mida ta leidis. Taimemääramine ja linnumunade kogumine said tema lemmikharrastusteks (linnumunade kollektsioonis leidus üle 200 liigi). Tihti lamas poiss tundide kaupa unistades puude all, unustades oma ümbruse. Juba nendel aastatel hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamisega.
    Jakobsonite peres oli lastekasvatamine range korra all. Vanemad, kes olid vennastekoguduse liikmed ja nende lastekasvatus tugines rangele pietistlikule vaimule , karistasid lapsi vitsanuhtlusega, kuid tagasihoidlik Carl Robert suutis isa ja ema vihahoogudest enamasti karistuseta välja tulla. Et isal jäi laste jaoks vähe aega (raamatute lugemine ja muusika - alaste oskuste süvendamine võttis kogu aja), siis hoidusid need temast eemale ja lähenesid rohkem emale, keda abistasid majas ja aias.
    Isa oli küll pehmema „loomuga ja kunstniku hingega”, kuid laste vastu nõudlik ja vali. Veel rangemaks oli hernhuutlik õpetus1 teinud ema, „kellele piibel oli elu A ja O”. Siiski vanemad armastasid oma lapsi .
    Carl Robert armastas ja austas oma isa, kuid isa juuresolekul tuli talle peale hirmutunne, nii et ta ei suutnud sõnagi kõneleda.

  • Vanemad


    Adam Jakobson, Eesti koolmeister ja haritlane ning CRJ isa, sündis 1. (13.) juulil 1817. a. Võrumaal Haanjas, kus ta isa Jakob Torba töötas külakoolmeistrina. Juba 18-aastase noormehena hakkas A. Jakobson omal käel rätsepana töötama. Noormees lähenes Tartu vennaskogudusele, kus umbes 1818. a. peale tegutses pasunakoor.
    Tartus tutvus A. Jakobson Elise (Liisa) Jegoroviga, kelle isa Mihhail oli vene soldatina prantslaste vastu võidelnud ja veetis vanaduspäevi Valgas . CRJ vend Eduard Magnus kinnitab, et tema ema olnud „läti soost” ja emaema osanud ainult läti keelt, eesti keelt aga natuke. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. 1841 abiellus ta Elise Jegoroviga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Ilmelt valiti ta välja meeldiva iseloomu, tubli kirjaoskuse ja muusikaliste võimete tõttu. Kuna ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Ta kuulus ka Torma vennastekogudesse ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks. Tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja , mis on praegugi säilinud.
    1845. aastal loodi tema algatusel Torma pasunakoor, kuna Jakobson pühendas orkestrile palju aega, sai sellest peagi silmapaistev muusikute kollektiiv , mis äratas laia tähelepanu. A. Jakobson tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks brošüüri: 1856 .aastal ilmus “Torma Mängokoor” ja 1857. aastal “Tallorahva süddamerõmust”.
    Adamson tõusis Torma juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks (nn. Eeläkamisaja tegelane), kuid paraku suri ta vaid 40-aastaselt. Ennastohverdav koolitöö ja entusiastlik muusikajuhtimine olid toonud talle kogu kihelkonna poolehoiu. Veel 1886 . a. püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba.

  • Õpilasena Cimze seminaris


    Aastatel 1856– 1859 õppis CRJ Valgas Cimze2 seminaris, kus sõlmitud sõprussidemed säilisid Jakobsonil elu lõpuni. Seminarikursus kesti kolm aastat. Kuigi CRJ oli 15-aastane, ent vanusenormiks oli 17 aastat, võeti ta seminari vastu. Ta oli enda kursusel kõige noorem, teised oli 2-3 aastat vanemad. Enamuse moodustasid läti rahvusest õpilased, eestlasi oli vähe.
    Seminaris kestis õppetöö aasta läbi, suvevaheaeg oli viis nädalat ja pühadevahe sama kaua. Elati internaadis, mille eest nõutav tasu tekitas perele raskusi, nii et kodus loobuti paljustki. Direktor Jänis Cimze ei seadnud sisse ranget kasarmudistsipliini, vaid püüdis mõjuva sõnaga valitseda . Erilist rõhku pööras ta muusika õpetamisele, samas õppetöö oli metoodiline, sisukas ja huvitav, mis mõjus arendavalt õpilastele.
    CRJ sai Cimze seminarist rohkesti positiivseid mõjutusi, häid pedagoogilisi teadmisi ning oskusi. Valga seminari on ta hiljem heatahtlikult mäletanud ja soovitanud eesti noortele.
    CRJ oli võrdlemisi pika kasvuga ja tundus vaatamata oma noorusele juba seminaris täiskasvanuna. Direktor andis talle häid raamatuid, millega CRJ veetis meelsasti aega, et ennast harida. Jakobsonil oli seminaris raske sõpru leida, sest ta oli teistest noorem ja raskepärase iseloomu tõttu kaldus endasse sulguma. Talle meeldis eriti joonistamine, ilukiri ja muusika, milles saavutas ta kõige paremaid tagajärgi.
    Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein , Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer, Aleksander Kunileid ( Saebelmann ), Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson ja Aleksander Läte.
    Esimese koolivaheaja kulutas CRJ leerikäimiseks. See oli „peenema rahva” laste suvine „eraleer”, millest võttis osa ainult kolm poissi ja kolm tütarlast.. Seminariõpilases tekkisid armutunded leerikaaslase Anna vastu. Nõnda leidis Jakobson juba tol ajal endale naise ideaalkuju – haritud ja mitte saksastunud eesti talutütre, keda ta pärast suure poolehoiuga kujutas näidendis „ Arthur ja Anna”.

  • Isa surm


    1857. aasta detsembris suri ootamatult CRJi isa, seetõttu sattus perekond raskustesse ja poja kooliskäimine muutus küsitavaks. Ent Torma kogudus otsustas isa koha jätta seni täitmata, kuni poeg õpingud lõpetab ja tema asemele asub. Kogudus maksis lesele palka edasi ja pojale saadeti kooliraha. Koolitöösse võeti ajutine asendaja. Pastor C. S. Landesen oli kõige selle vastu, sest ta tahtis Jakobsonitest vabaneda . See kõik süvendas vihavaenu ja pani teda tulevast koolmeistrit juba ette põlgama.
    Isa surm vapustas poega ja sulges ta mõneks ajaks suuremasse üksindusse. Seminari lõpetas CRJ 1859. aastal.

  • Torma koolmeister


    1859-1862 töötas CRJ Torma köstri ja kihelkonnakooliõpetajana. Pojast loodeti isa töö väärilist jätkajat. CRJ oli seotud ka köstriametiga, ta pidi tihti koolitöö katkestama, et minna surnuid matma või lapsi ristima. Juba neil aastatel tekkis CRJ-il põlgus pastorite vastu, kes vihkasid alamat rahvast.
    Ta oli hea õpetaja. Suure agaruse ja huviga alustas Jakobson õppetööd kihelkonnakoolis. Ta käsitles väga huvitavalt usuõpetust, eriti sisukalt õpetas geograafiat, joonistamist rehkendamist ja eesti keelt. Vabal ajal ta luges palju, eriti teaduslikku kirjandust. Tema lemmikuks kujunes saksa ajakiri „Gartenlaube“, milles domineeris ühiskondlik-poliitiline temaatika , kuid tutvustati ka arsti-ja loodusteaduste uuemaid saavutusi, võideldi müstika ja ebausu vastu ning pakuti kirjutisi reiside ja maadeavastuste kohta.
    Jakobson tundis suurt huvi eesti ajaloo ja rahva suuliste pärimuste vastu. Poolehoidu talurahvale näitas Jakobson isegi sellega, et kandis demonstratiivselt pikki juukseid, mis ei sobinud tolleaegse seltskondliku moega.
    1862 läks ta Torma mõisniku (Otto v. Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi „Arthur ja Anna” loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks, milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri palgamaad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #1 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #2 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #3 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #4 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #5 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #6 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #7 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #8 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #9 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #10 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #11 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #12 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #13 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #14 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #15 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #16 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #17 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #18 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #19 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #20 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #21 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #22 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #23 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #24 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #25 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #26 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #27 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #28 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #29 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #30 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merlin01 Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Hugo Treffneri Gümnaasium
    • Referaat
    • Sisukord
    • Sissejuhatus
    • C. R. Jakobsoni noorusaastad
    • Vanemad
    • Torma koolmeister
    • Pedagoogina ja kirjamehena Peterburis
    • Kooliõpikud
    • Koidula
    • Luule
    • Tegevus aastatel 1868-1871
    • Ühiskonnategelasena ja põllumehena kodumaal
    • Põllumajandus
    • Päismik
    • Kurgja-Linnutaja
    • Kokkuvõte
    • Kasutatud kirjandus

    Teemad

    • Carl Robert Jakobson ja tema
    • tähtsus Eesti kultuuriloos
    • C. R. Jakobsoni noorusaastad
    • Lapsepõlv ja kasvatus
    • Vanemad
    • Õpilasena Cimze seminaris
    • Isa surm
    • Torma koolmeister
    • Vahepeatus Jamburgis aastail 1862-1864
    • Pedagoogina ja kirjamehena Peterburis
    • Kooliõpikud
    • Luule
    • Tegevus aastatel 1868-1871
    • C. R. Jakobsoni „suur sulesõda”
    • Põllumajanduslik tegevus
    • Esimene üldlaulupidu
    • Kolm isamaalist kõnet
    • Köleri ja Jakobsoni koostöö
    • Eesti Kirjameeste Selts
    • Eesti Aleksandrikool
    • Ühiskonnategelasena ja põllumehena kodumaal
    • Põllumajandus
    • Sakala
    • Päismik
    • Suur lõhe ja muud tülid
    • Kurgja-Linnutaja
    • Kurgja Talumuuseum
    • Surm

    Kommentaarid (2)

    sviiidi profiilipilt
    sviiidi: oli abiks, suured tänud!
    22:07 18-09-2012
    dakeith profiilipilt
    keith karula: aitas küll (Y) parim
    22:31 18-12-2012


    Sarnased materjalid

    72
    doc
    Eesti uusaeg-1710-1900
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    70
    docx
    Eesti Uusaeg
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    17
    doc
    Ärkamisajast kuni 1917 aastani-Vene aeg
    44
    docx
    Eesti uusaeg
    28
    docx
    Eesti ajaloo historiograafia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !