Carl Orff kokkuvõte

3

doc

Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi esimesel poolel

tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud. Elavnes ka Põhjamaade muusika, Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja, viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik lähtumine klassikalistest traditsioonidest ning seniste harmooniapiiride avardamine. Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda.

Muusikaajalugu

6

doc

20.sajand

erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. pearõhk teose struktuuril, vormil. selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites tasakaalu loomine eri stiilide vahel rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika tonaalne muusika eelistati väiksemaid koosseise üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet.

Muusika

9

doc

Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”

erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt. pearõhk teose struktuuril, vormil. selguse taotlemine nii vormis kui tämbrites tasakaalu loomine eri stiilide vahel rütmi osatähtsuse suurenemine, motoorsus, ostinaatsus, polürütmika tonaalne muusika eelistati väiksemaid koosseise üldmeeleolu optimistlik, asjalik, väljendatakse rõõmu musitseerimisest valdavalt instrumentaalne mõtlemine. Carl Orff (1895-1982) Oli ülekaalukalt lavahelilooja, puhast instrumentaalmuusikat vähe Sünteesis oma loomingus muusikat, liikumist ja kõne kui ürgseid inimlikke väljendusvahendeid. Esiplaanil retsiteeritud või lauldud sõna ja maagiline kordus. Eeskujuks oli antiik- ja mitmed varajased muusikavormid. On kirjutanud ka ise tekste, kasutanud vana-baieri dialekti, hilis-ladina, vana-saksa ja vana-prantsuse keelt. Teosed: Schulwerk 1930-35, 50-54 kokku 5 köidet.

Muusika