CVT- variaatorkast, Toroidülekanne, Kardaanülekanne, Käiviti (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Automaakäigukast

autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: A) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid, B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedavad ja veetav, koosnevad kahest, üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koormuspinnast

Auto õpetus

21

pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus

38

docx

Jõuülekanne

võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40 Kardaanvõll 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad õõtsumisteljed, mis võimaldavad võlli kallet et 20... 25°

Auto õpetus

9

docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009  1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetamine -Soovitatavad sidu

Auto õpetus

23

docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat

Auto õpetus

9

pdf

Jõuülekande kordamine

ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade vahel, hoides ära kogu jõu ülekandmise võimalust ainult ühele veosillale Engine-Mootor Transmission: Käigukast Front differential: esimene diferentsiaal Front drive shaft: esimene kardaan Transfer case: jaotuskast Rear drive shaft: tagumine kardaan rear differential: tagumine differentsiaal 6. Simpson plantetaarülekanne(arvutamine) Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimise. Simpsoni planetaarreduktor

Jõuülekanne

59

pdf

Jõuülekanded konspekt

teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud. Et autole mõjuvad muutlikud jõud, siis veosilla asend raami ja käigukasti veetava võlli suhtes muutub sõidu ajal pidevalt. Järelikult on pöördemomendi kandmiseks käigukasti veetavalt võllilt veosilla võllile vaja sellist võlli, mille pikkus ja kaldenurk auto pikitelje suhtes saab muutuda. Lihtsamal juhul koosneb kardaanülekanne võlliliigenditest ja võllist. Liigendid on vajalikud võlli nurgamuutusteks. Liigendi-hargi ja võlli nuutühendus võimaldab liigendite vahelise kauguse muutumist. Joonis 40:Kardaanvõll. 1., 3. ja 9. Kahvlid, 2. Määrdenippel, 4. Kardaani liikuv nuuttoru, 5. Kardaani nuutvõll, 6. Tihend, 7. Tolmukatte, 8. Kardaani toru võll. Võlliliigendid jagunevad täis- ja poolliigenditeks. Täisliigenditel (Joonis 40) on kindlad

Jõuülekanne

23

docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

Joonis 1. Astmeteta, ehk CVT variaatorkastid Joonis 2. Elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid Joonis 3. Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid CVT variaatorkastidel (continuously variable transmission) muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrafo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt

Auto õpetus

Kommentaarid (1)