Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

CNC kuuskant freesimine (0)

1 Hindamata
Punktid
CNC kuuskant freesimine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor madis200 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Freesimine

............................ 1 2.Sissejuhatus..................................................................................................... 3 3.Mis materjale freesitakse?............................................................................. 3 4.Freesimise ajalugu......................................................................................... 3 5.Keermestamine............................................................................................. 4 6.Kaasaegne Freesimine................................................................................... 4 7.Erinevad Freesid ja ohutusnõuetest freesimisel............................................5 Allikad.............................................................................................................. 6 2. Sissejuhatus Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks.Freesimine on suure tootlikkusega ja eriti levinud

Protsesside automatiseerimine
thumbnail
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta

Materjaliõpetus
thumbnail
40
pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

Reeglina on see pikem kui pressimisaeg. Tänu järelkõvenemise võimalusele saavutatakse pressimisel suurem tööviljakus 10. Lihvimise definitsioon • Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? • Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine • Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste

Materjaliõpetus
thumbnail
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus
thumbnail
1
doc

Sepistamine

Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus k

Materjaliõpetus
thumbnail
11
doc

Survetöötlemine

1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine ­ kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises ­ mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess ­ rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja leht

Materjaliõpetus
thumbnail
12
doc

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmil on libleja kujuga grafiidiosake

Materjaliõpetus
thumbnail
14
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1



Lisainfo

Kuuskant freesimine.Erialane tunnitöö.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun