Bütsantsi ja vanavene kunst
·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng
peatus sajanditeks
·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis
Poliitiline mõjutus
· Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka
asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli
(nüüd Istanbul)
· 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja
usuvabaduse
· Ristiusk sai ametlikuks religiooniks
· Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395
· Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati
nimetama Bütsantsiks
· Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele
· Kreeka ja idamaise kunsti sulam
Bütsantsi kunsti õitseaeg
· Keiser Justinianus I ajal 6. saj.
· Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia]
· Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum
· Kasutusele võeti kumerad kividest laotud
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristian001
Õppematerjali autor
ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe
aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres
a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Bütsantsi ja Vanavene kunst Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis
Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte
ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid