5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nipsukene
Õppematerjali autor
India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid väljast olid nad rikkalikult kaunisatud,Indi
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade
positsiooni alus. Põhikastid: Braahmanid moodustavad religioosse ja ühiskondliku ülemklassi, kelle ülesandeks on tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada templis ja kodus pühi rituaale Ksatrijad on ühiskonna administratiivne aristokraatia. Nad tegutsevad sõjameeste ja ametnikena ning braahmanite abilistena Vaisjad tegelevad põllumajanduse, kauplemise ja käsitööga Suudrad on eelmiste teenijad. Väljaspoole kastisüsteemi jäävad "puutumatud". Hinduistlik kunst on lahutamatu osa sellest religioossest atmosfäärist, milles ta on tekkinud ja mida ta kujutab. Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja lavakunst teenivad kõik koos kultust ja usulisi legende. Click to edit Master text styles Tempel on kõiksuse mudel, Meru Second level mägi, mis kõrgub läbi maa ja Third level
India kunst Indose jõe orus hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti
ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhasana). Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873.a. Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodnikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai- laama nimetas esimeseks baltimaade peapiiskopiks. Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970.a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj
Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta, mõte koondatakse vaid sellele. Sisemine vaikiolek on vajalik tarkuse arendamiseks. Ilma keskendumiseta moonutavad sügavamat tõde meelesumin, ärevus ja ootamatud vaimsed vaevad. Nirvaana Nirvaana tähendab vaibumist või kustumist. Kuigi see termin pärineb hinduistlikest pühakirjadest, on ta eeskätt budistlik. Nirvaana poole püüdlemine on Hinduistliku pühaku eesmärgiks oli budistide jaoks elus olulisim. Nirvaana on elujanu ja ihade hääbumine. Karma puhastada oma hing karmast, kuni hing ise seadus ei kehti enam ning inimene (atman) kogeb samasust kõikjaloleva vabaneb uuestisündide ringkäigust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid