Facebook Like
Hotjar Feedback

Budismist üldiselt, budismi sümbolid (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas templis käituda ?
  • Mis on budistliku käsitluse kohaselt kannatus ?
  • Millest see tekib ?
  • Miks peab budist vabanema elujanust ?
  • Mida hindad budistlikust õpetusest ?
  • Millega pole Sa nõus, miks ?
 
Säutsu twitteris

BUDISM


ÜLDISELT

B Kuldne Buddha Tais
udism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad , elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks.
B Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon , mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid .
uddha on tiitel – see tähendab “virgunu”. Sõna tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Kui inimesed arvavad , et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka “valgustatu”, st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi.
Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju.

SÜMBOLID


R Dharmaratas
atas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati “Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks.” Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat.
Budismi tähtsamad sümbolid on dharmaratas ning lootoseõis.
Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: “inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)”. Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused.
Valge lootos sümboliseerib Bodhit, täielikku mõistuslikku puhtust ja vaimset täiuslikkust ning vaibumist meie loomusest. See on Buddhade lootos.
Punane lootos sümboliseerib südame algset loomust. See on armastuse, kaastunde ja kõigi teiste südame omaduste sümbol.
Sinine lootos sümboliseerib vaimu võitu meelte üle. See on intelligentsuse, tarkuse ja teadmise sümbol. Sinist lootost kujutatakse alati pooleldi avatud nupuna ja selle südant pole kunagi näha.
Roosa lootos on ülim, see sümboliseerib kõrgeimat jumalikkust, vahel aetakse see segi valge lootosega, mis on ajaloolise Buddha sümbol.

RAJAJA JA TEISED TÄHTSAMAD ISIKUD


Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha “ärganu, virgunu”. Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks.
S Tema sündi kuninganna Mahamaja ja kuningas Šuddhodana perekonda saatsid üleloomulikud sündmused. Esmalt nägi kuninganna unes , et ta sünnitab suure hinge: vaimud olid Mahamaja viinud kõrgele platoole puu alla lebama, kus valge kuninglik elevant tegi tema ümber kolm tiiru ning sisenes seejärel tema üska. Õukonna preestrid tõlgendasid seda unenägu kangelase sünni endena. Sünd ise oli maagiline . See ei toimunud mitte kuninglikus Kapilavastu linnas, vaid Lumbini puudesalus, kui kuninganna läks külastama oma perekonda. Seal kõndis ta kõige suurema ja uhkema puu juurde ning haaras selle oksast. Puu paindus tema poole ning oksast kinni hoides sünnitas kuninganna püstijalu. Legend räägib veel ühest imeväärsest episoodist. Sündides oli tulevane Buddha täie teadvuse juures. Ta tegi seitse sammu, pöördus kõigi nelja ilmakaare poole ja hüüdis: ”Ma olen sündinud, et saada virgunuks. See on mu viimane sünd näivuse maailmas.”
iddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid . Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Šuddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Šuddhodana oli Šakja hõimu valitseja.

Buddha sünd Lumbini puudesalus
Buddha sünd
Legend räägib, et kuningas Šuddhodana küsis ennustajatelt, mis saab tema pojast tulevikus. Kõik targad olid üksmeelel, et Siddharthast saab kas suur, kogu India valitseja, või hülgab ta maailma püha elu nimel ja temast ei saa valitsejat vaid maailma päästja. Kartuses kaotada troonipärijat, otsis kuningas Siddharthale naise. Samuti sulges ta Siddhartha lossi ülakorrustele, kus naismuusikud “rõõmustasid teda sulni hääle ja joovastava vallatusega”. Printsil oli lubatud küll kuninglikku parki minna, kuid kuningas keelas vaevatud inimestel aiateele ilmuda . Kuningas tahtis, et pojast saaks valitseja ja lubas talle kõik, mida printsi hing ihaldas, et ta oleks õnnelik. Ent ilusad riided, mida ta kandis ja peened hobused , millel ratsutas, ei tähendanud talle midagi ning ta tundis, et peab kuhugi minema ja rohkem elu nägema.
L Prints Siddhartha elu muutsid kohtumised kohtumised vanuri, haige, surnu ja askeediga. Pärast seda elamust otsustas prints minna kerjusmungana rändama ning tõde otsima .
egendid räägivad, et ennustajad keelasid Siddharthal näha vana meest, haiget ja surnut . Niisiis nõudis kuningas, et kõik vanad, haiged ja surnud peavad hoidma printsist eemale. Kuigi kuningas tegi kõik, mis tema võimuses, nägi Siddhartha ükskord väljas käies vana tudisevat meest. Ta küsitles oma kaarikujuhti, kes teatas talle: “Kõik inimesed vananevad.” Järgmisel päeval nägi ta tee ääres istumas haiget ja kahvatut meest, kolmandal päeval nägi ta surnut, kelle juures nuttis kogu perekond. Siddhartha tundis end selle kõige pärast väga halvasti. Ta imestas, miks inimestele tulevad sellised kannatused. Neljandal päeval, kui ta välja läks, nägi ta meest kollases rüüs, paljaks pöetud peaga, kes näis tark ja rahulik. Kaarikujuht ütles, et see oli askeet , inimene, kel pole kodu, vaid kes elutseb koobastes ja kes kerjab igal päeval enesele süüa. Askeet püüdis elada puhast elu ja mõista inimeste olemise mõtet. Siddhartha otsustas, et tema tahab olla selline.
Sel ööl lahkus Siddhartha salaja lossist ja ratsutas metsa serva. Temaga tuli kaarikujuht, kes ajas tal pea paljaks. Siis läks Siddhartha üksi metsa. Ta läks kuulsate õpetajate juurde, ent ei leidnud vastust, miks inimesed kannatavad. Mõned rändaskeedid ütlesid talle, et ta peab end näljutama ja siis näeb ta tõde. Kuus aastat näljutas Siddhartha end, kirjade järgi sõi vaid ühe riisitera päevas. Ta püüdis oma keha ja meele täielikult kontrolli alla saada. Kuid kuus aastat askeesi , mille jooksul ta muutus nõrgaks ja haigeks ning kõhnaks kui luukere , oli nagu “aeg, mis kulus katseteks õhku sõlme siduda”. Ta tõotas mitte kunagi enam nälgida ning valis kesktee – ei liiga vähe ega liiga palju.
Siddhartha eraldus askeetidest ja läks oma teed. Kuue aasta eest oli ta lahkunud lossist. Rännates jõudis ta ühe suure puuni ja otsustas istuda selle alla mediteerima ning tõotas mitte tõusta enne, kui on virgunud. Ta istus seal tõusmata ning söömata nelikümmend üheksa päeva ja ööd. Siis oli ta täielikult valgustatud ja leidnud tõe, miks inimesed kannatavad.
Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha – munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse.
Virgumisele eelnes väga hirmus nägemus, kus teda ründas Mara , “kurjuse kehastus”, “ dharma vaenlane”. Mara keelitas teda tõusma ja järgima oma seisusekohast teed (dharmat), “printsil ei sobi elada kerjusena”. Kuna meelitused ei kandnud vilja, vihastas Mara ja kihutas kõik oma käsilased tulevase Buddha mediteerimist segama . Öö laskudes puhusid rajutuuled ja maa vappus, kuid Mara deemonid ei häirinud tulevast Buddhat rohkem kui lapsukesed vallatus mänguhoos. Mara deemonid raevusid, nad loopisid mäesuurusi kive, puid, kirveid ja leegitsevaid palke. Tuuled lammutasid linnu ja külasid pihuks ja põrmuks. Sadas tulist sütt, kaheteralisi relvi , liiva, pori ja siis oli jälle pimedus. Kuid Siddhartha enesevalitsemine ja kaastunne peatasid Mara relvad poolel teel või muutsid need lootose kroonlehtede valinguks.
“Siddhartha!” hüüdis Mara. “Tõuse sellelt istmelt! See kuulub mulle.” “Mara, sina pole näinud vaeva teadmise nimel ega ka maailma hüvanguks või virgumiseks. See iste ei kuulu mitte sulle vaid mulle.” See oli sama tarkuseiste, millel kõik minevikus Buddhaks-saanud olid jõudnud virgumisele. “Aga kes annab tunnistust, et sa olid eelmistes eludes pühendunud ja suuremeelne?” päris Mara. Kuna Siddharthal polnud muud tunnistajat peale paiga, kus ta istus, sirutas ta käe ja puudutas maapinda. Seepeale kärgatas maapind : “Mina olen tunnistaja!” Mara oli alistatud.
Buddha õpetas dharmat ka teistele – meestele, naistele, lastele, rikastele ja vaestele, kõigis vanustes ja ühiskonnagruppides olevaile inimestele, et ka nemad võiksid virguda. Ta asutas sangha, munkade ja nunnade kogukonna, et säilitada õpetusi peale oma surma. Buddha suri umbes 80 aasta vanuses, enne surma andis ta veel järgijaile nõu olla hoolikas dharma täitmisel ning seejärel suundus ta nirvaanasse.

Dalai -laama


D 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem korraldasid tiibetlased ülestõusu, protestides Hiina valitsuse vastu. Ülestõus suruti maha ja järgnevatel aastatel üritasid Hiina võimud välja juurida Tiibeti budistlikku kultuuri, hävitades religioosset kunsti, tuhandeid kloostreid ja raamatukogusid. Alates 1980. aastast hakati kloostreid taas avama ning Tiibeti budistlikke pühakirju uuesti trükkima.
alai-laama on Tiibeti budistide usujuhi tiitel. Tiitel Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat. Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama. Dalai-laamade vaimset identsust seletab kaks erinevat taassünniteooriat. Esimese järgi sünnib surnud laama uuesti lapsena. Väljavalitud laps troonitakse ja hiljem saab ta pühitsuse ning väljaõppe mungana, misjärel asub ametisse. See arusaam taassünnist erineb vanemast budistlikust teooriast, mis õpetab, et taassünni määravad isikliku karma elemendid.
Praeguse, 14. Dalai-Laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso. Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959 . aastal, peale ülestõusu mahasurumist hiinlaste poolt, siirdus ta eksiili. 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Auhinnakomitee tahtis tunnustada Dalai-laama pidevat võitlust Tiibeti vabaduse eest ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete lahenduste poole, mis põhineksid vastastikusel austusel . Tema soov on säilitada oma rahva ajalooline ja kultuuriline pärand.
Ta on kirjutanud autobiograafia „Vabadus paguluses “, mis on ka eesti keeles ilmunud.


Tema Pühadus 14. Dalai-laama.

LEVIK JA SUUNAD


K Budism jaguneb kaheks peamiseks suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn põhja budismiks. Theravaada koolkond järgib rangelt Buddha õpetusi. Mahajaana koolkonnale on tähtsad Buddha õpetused, ent nad järgivad ka hilisemal ajal tekkinud põhimõtteid. Lisaks kahele suuremale suunale on veel hulgaliselt väiksemaid budistlikke koolkondi .
ui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Ašoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis šintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks – nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega . Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas , Tiibetis , Kambodžas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas , Tais ja Sri Lankal . Budism on 350 miljoni toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid kristlusest , islamist ja hinduismist. Kuigi budismis on erinevad suunad, on kõigile iseloomulik 4 õilsa tõe tunnistamine, 8- osalise tee järgimine, vägivallatus, dogmade puudumine, erinevuste sallimine ja tavaliselt ka mediteerimine.
Budismi levides kujunes välja kaks peamist suunda, mis arenesid üksteisest sõltumatult.
T Theravaada budismi levik
heravaada e. lõuna budism pärineb konservatiivsest hinajaana koolkonnast . Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodžasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal.
M Mahajaana budismi levik
ahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise.
Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Kuid Tiibeti religioon bön ei surnud välja, vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse.1 Erinevad kloostrikoolkonnad erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon.
Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon’is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale.
Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19. sajandist alates tekkinud nn moodsat budismi, mis on saanud rahvusvaheliseks liikumiseks. Moodne budism sai alguse katsest luua üksainus budismi vorm ilma piirkondlike erinevusteta, budism, mis oleks kõigile budistidele vastuvõetav. Läänes on budism üha populaarsust võitnud ehk seetõttu, et budism on rahulik religioon ja ei käsi inimestel uskuda midagi ilma, et nad ise leiaksid, et see on tõde. Budistlikke õpetusi hakati Euroopa keeltesse tõlkima 20. saj algul, ajapikku tuli munki ja nunnasid Tiibetist ja Jaapanist Euroopasse elama. Nüüdseks on Läänes palju budistlikke keskuseid ning tuhanded inimesed Euroopas ja Ameerikas järgivad Buddha õpetust.

PÜHAD TEKSTID


B Tipitaka palmilehtedel
uddha ise oma õpetusi kirja ei pannud . Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab “Kolmikkorv”. Nimi tuleb sellest, et käsikirju hoiti kolmes punutud korvis. Tipitaka sai pühakirjaks 3. sajandil. Tipitaka kolm osa on Sutta, Vinaya ja Abhidharma . Sutta sisaldab Buddha jutlusi ja sellesse korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, Vinaya käsitleb elureegleid ja eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu.
H Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (Tripitakaks) e. kolmikkorviks. Nimetus tuleb tekstide kolmeks liigitamisest. Sutta sisaldab Buddha õpetuskõnesid, Vinaya käsitleb eetikat, Abhidharma on filosoofiliste tekstide (suutrade) kogu.
iljem tekkinud mahajaana budismil on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Mahajaana budismi pühakirjad pandi sanskriti keeles kirja 1. saj pKr. Ka neis on jäädvustatud Buddha sõnu, ent mahajaana koolkond lõi ka hulgaliselt uusi tekste , mis omistati Buddhale, kuid mida theravaada budistid keeldusid Tipitakasse lisamast. Need uuemad tekstid on aga väga olulised Hiina ja Tiibeti budismile.

BUDDHA ÕPETUS


Kui Buddha oli virgunud, järgnesid inimesed talle ja kutsusid teda Gautama Buddhaks. Ta oli 35 aastat vana ning kuni elu lõpuni 80. eluaastal, rändas ta Indias ringi ja õpetas inimestele eluviise, mis aitavad leevendada nende kannatusi. Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust.
Buddha alustas õpetamist Varanasis, hindude pühas linnas. Tema esimest jutlust nimetatakse ka seadmuseratta pöörlemapanekuks. Selles jutluses selgitas ta budistlikku mõtlemise ja elu aluseid. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Budismist üldiselt-budismi sümbolid #1 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #2 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #3 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #4 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #5 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #6 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #7 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #8 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #9 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #10 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #11 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #12 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #13 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #14 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #15 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #16 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #17 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #18 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #19 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #20 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #21 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #22 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #23 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #24 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #25 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #26 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #27 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #28 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #29 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #30 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #31 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #32 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #33 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #34 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #35 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #36 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #37 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #38 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #39 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #40 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #41 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #42 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #43 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #44 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #45 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #46 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #47 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #48 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #49 Budismist üldiselt-budismi sümbolid #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grets Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

Suhkurr profiilipilt
Suhkurr: väga põhjalik (y)
16:20 17-11-2009
regula profiilipilt
regula: Ülimalt kasulik
14:11 10-06-2010
Crossed profiilipilt
Crossed: väga hull !
20:25 09-02-2009


Sarnased materjalid

30
docx
Maailma usundid
226
doc
Portugali põhjalik referaat
83
docx
Üldine usundilugu konspekt
21
doc
Usundilugu - religioon-erinevad usud
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
3
doc
Usundiõpetus 10 klass Budism
17
docx
\ Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused\
8
doc
Religiooni arvestus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun