Budism (0)

Tartu Ülikool - Teoloogia - Üldine usundilugu

1 Hindamata

Budism - Budismi, mis sai alguse Buddha, eesmärgiks on kannatusest vabanemine, nad on veendunud, et kõrvaldades teadmatuse sõltuvuslikkust tekkimisest vahetu mõistmise ja taju kaudu, vabanetakse ihast püsiva järgi, mis põhjustabki kannatusi.

Lõik failist

Budism
Budismi kolm kalliskivi

Triratna – Kolmikaare
- Buddha , õpetaja/virgunu

-Dharma – õpetus/Seadmus
-Shangha - kogukond
Buddha/ Buda

Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha
- 624-544/ 566-486
kõik erinevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.Sündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta sündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid : tema ema olevat näinud valget elevanti, kellel oli seitse mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne..
Usutakse, et buddha on siia maailma sündinud korduvalt.
Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei näe, siis ei saa. Haige-vanur-pühameest
Üks vanimaid buda sümboleid on jalg, kus on kharma tšakrad, tema käed ulatasid allapoole põlvi, nahk kuldne, ripsmed lopsakad, suus 40 hammast. Vastas kõigile tingimustele, et tegu on suure tähtsa isikuga .
-Teda tuntakse šaakjamunina. Olles näinud nelja elumärki, otsustas loobuda oma mainsest varast ja lahkuda ängitsusest ja kannatustest. Lahkub pere juurest öövarjus, praktiseerib lihasuretamist- koosneb aind luust ja nahast . Ta jõudis arusaamile, et see on ühe valu vahetamine teise vastu. Kohtab deemonit, kellel ei lase end eksitada ja siis saavutab virgumise. Virgunu=Buddha (35.a)
Kogus endale tuhandeid liikmeid ja liikus nendega mööda maailma ringi ja valitsejad hakkasid ringi saatma kirju,et kui tuleb buda siis andke neile süüa ja hoolitsege nende vajaduste eest. See oli enamasti suur koorem linnadele, kui ta saabus oma 500 jüngriga.

Buddha mõiste on paljutähenduslik. Need kes õpetavad teisi inimesi ka virgumisele ja vabanemisele. On olemas õpilasbudad, kes järgivad eelmiste budade õpetusi. Lisaks on erakbudad, kes jõuavad virgumiseni aga kellelegi sellest ei räägi. On ka taevased budad, teatud vägede kehastused, millel pole ajalooliste isikutega mingit pistmist.
Kui buddha oli virgunud, hakkas ta jutlustama:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stjuupit Õppematerjali autor

Konspekt budismi loengu põhjal. Kindlasti abiks eksamiks.

budism usundilugu

Sarnased õppematerjalid

doc

Usundite konspekt

Koolkonnad (põhilised): · Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes,

Üldine usundilugu

docx

Üldine usundilugu

Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)

Usundiõpetus

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad

Üldine usundilugu

doc

Konspekt: üldine usundilugu

Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.

Üldine usundilugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia