Budism
· Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja
mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum
ja kultuur.
· Tekkis 6.5. saj eKr Indias.
· Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli
Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India
valitsejasoost.
· Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt,
hakkas seejärel õpetama ja lõi oma
koguduse.
· Budismi levik kiirenes Indias kuningas
Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka
mujale Aasiasse ning samuti läände.
Buddha Skjamuni
Reeglid ja Tõekspidamine
· Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat
tõde:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NoNStoP
Õppematerjali autor
Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; ar
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
tekstide aluseks on maatrikad. Buddismi usuga riigid · Korea · Singapur · Taiwan · Sri Lanka · Jaapan · India · Tiibet · Mongoolia · Vietnam · Nepal · Indoneesia · Hiina Budismi leviku maailma kaart Buddismi pühakoda Erinevad eksistensi sfäärid · Surma ja sünni lakkamatu kordumine toimub läbi kuue näiliku valdkonna: põrgu, näjlased vaimud, looma, hiiud, inimesed, jumalad. · Budism ei vastanda maist ja taevast elu. · Elamiseks olenevat kuus erinevat kohta, millest 2 ülemist asuvad taevas, 3 alumist põrgus ning vahepeal on 1 füüsilise maailma tasand. Budism Eestis · 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eestis ja Lätis budismi propageerija Karl Tõnisson, kes rändas enne Teist maailmasõda Taisse ja seejärel Birmasse, kus ta ka budistliku mungana suri. · Kuna budismi levikul on oluline just Buddha õpetuse
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
ehk "väiksemaks või vähemaks teeks". Tekstid ja koolkonnad Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid. Theravaana koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani,
Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni. Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid