Budism (1)

Sarnased õppematerjalid

13

docx

BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS

....................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks budismi, kuna see tundus teistest usunditest kõige erinevam ja polnud sellega eelnevalt eriti tuttav, mis tegi budismi uueks ja huvitavaks. Budism erineb teistest usunditest kõige rohkem ilmselt selle poolest, et budism keskendub endas sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista.

Usundiõpetus

19

ppt

Budism

Budism  Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar  Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.­5. saj eKr).  Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis

Religioon

4

docx

Maailmareligioon - Budism

kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest tahetakse eemalduda ­ olendite

Usundiõpetus

5

odt

Budism

olemas teatud põhjusel ja mitte miski pole ise tekkinud. Ainult t ühjus on ise. Kohalikud pühakirjakaanonid tõlgiti tekste teistesse keeltesse. Jagunenud paljudeks alghar udeks. Siin s ündis ka arusaam, et buddha on mingi kvaliteet, mis sündis siiamaailma. K õikides inimestes on olemas buddha loomus, see tuleb vaid endas üles leida. Iga ühest võib saada Buddha. *Teemantsõiduk , Shingon (Jaapanis) Tiibeti budism Laamad tülkud, tulkud, rinpot sed.

Üldine usundilugu

3

docx

Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood ­ budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha ­ munkade ja nunnade kogukond Sansaara ­ lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath ­ peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama ­ budismi rajaja, prints Stuupa ­ tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada ­ Lõunapoolne budism. Tipitaka ­ ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda ­ olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht,

Aerodünaamika

4

doc

Budism

Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku kõrgpunkti Tang dünastia ajal (618 - 907) peale budismi omaksvõttu valitsejate poolt. Kui taoism oli rohkem levinud kõrgklassi hulgas, siis budism jõudis ka alamrahva sekka. Koos sellega võeti kasutusele budistlikud meditatsioonid ja qigong´i praktikad. Koolkonnad Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mis laias laastus jagunevad kolmeks: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad.

Ühiskonnaõpetus

50

doc

Budismist üldiselt, budismi sümbolid

aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

Religioon

3

doc

Usundiõpetus 10.klass Budism

Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti

Usundiõpetus

Meedia

Kommentaarid (1)