Briti
saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales . Koos
Põhja-Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi.
Suurem
osa Inglismaast moodustab madalik , kusjuures kõige tasasemad alad on
ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Šotimaa, Wales ja Põhja- Iirimaa on
Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Šotimaal
asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja
pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa
lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme,
vihma sajab aastaringselt.
LINN
JA MAA
Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige
tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses.
London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis
on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i
lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega
lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud
La Manche ´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel.
TÖÖSTUS
JA PÕLLUMAJANDUS
Loodusvarade
hulka kuuluvad nafta - j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed
annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadrikat
Õppematerjali autor
Inglise keele kirjakeel kujunes välja Londoni murde alusel 14-16. sajandil. Umbes 60% inglise keelest moodustavad prantsuse, ladina ja teiste võõrkeelte laend. Põhja-Ameerikas ja Austraalias ja mujal maailmas on tekkinud rida inglise keele teisendeid. Need inglise keele teisendid erinevad mõnevõrra häälduselt ja sõnavaralt inglise keelest, mida kasutatakse Suurbritannias. Ülemaailmselt kautatakse inglise keele, kui võõrkeele õpetamisel briti ühiskeelt (Standard British English).4/5 Suurbritannia rahvastikust on inglased. Vähemus rahvaste hulka kuuluvad: sotlased- 5,2 mlj, iirlased- 1,4 mlj, welslased- 0,9 mlj alsterlased- 1,0 mlj gaelid- 90 000 Sisserändajad elavad Suurbritannias peamiselt tööstuspiirkondades. Nendeks olid ja on peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Usklikud on peamiselt protestandid, sest inglased tunnistavad peamiselt anglikaani kirikut
Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed Riigi ametlik nimetus on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik, on riik Lääne- Euroopas Briti saartel. Riigi pindala on 244 820 km², rahvaarv 60, 7 miljonit ning rahvastikutihedus 248,2 in/km². Suurbritannia riigikeeleks on inglise keel, mida üle maailma valdab ligi 2 miljardit inimest vähemalt elementaarse suhtlemise tasemel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08) Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia, riigipeaks on alates 1953. aastast Elizabeth II, kellel on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses
Pärast roomlasi tulid anglosaksid, viikingid ja normannid. Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriikmoodustati 1801. 1922. a., pärast Iiri saare lõunaosa iseseisvumist, sai sellest Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. 1.4 MAAILMAVÕIM 17. sajandi jooksul koloniseeris Suurbritannia suuri alasid Põhja-Ameerikas, Aafrikas ning Aasias. Kolooniate rikkus andis raha tööstusliku pöörde alustamiseks kodumaal, ehitati tehaseid ja masinaid. 20. sajandiks oli Briti impeerium maailma suurim ja seda kaitses maailma võimsaim laevastik. 1.5 IMPEERIUMI ALLAKÄIK Kaks maailmasõda 20. sajandi esimesel poolel tõid kaasa ränki inimkaotusi ja majandusliku kitsikuse. 1950. aastatel algas Ühendkuningriigi rikkuse ja võimu allakäik: järjest enam kolooniaid saavutasid iseseisvuse ja Suurbritannia traditsioonilisi tööstusharusid nagu söe-, raua- ja terasetootmist ning laevaehitust tabas langus. 2. Suurbritannia tänapäeval
Suurbritannia Jarmo Vaik 9. Klass Harmi Põhikool. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Suurbritanniasse 13. Valitsus 3. Sümboolika 14. Turism 4. Rahvastik 4.1 Rahvused 15. Tuntumad linnad 4.2 Religioonid 5. Geograafiline asend 16. Piirkonnad 6. Maastik 16.1 Inglismaa 7. Veekogud 16.2 Sotimaa 8. Mäed/mäestikud 9. Saared 16.3 Wales 10. Kliima 16.4 PõhjaIirimaa 11. Kliima 11. Majandus 17. Kasutatud 11.1 Tööstus Kirjandus 11.2 Põllumajandus/Kalandus 11.3 Energeetika Suurbritannia Ametlik nimi: Suurbritannia ja PõhjaIirimaa ühendkuningriik Koosneb neljast riigist: Inglismaa, Sotimaa, Wales ja PõhjaIirimaa Pindala: 244 088 km² Rahvaarv: 62 041 700 Pealinn: London Peamised keeled: Inglise
neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. Samadel aladel s. t. mägedes (eriti Põhja- Inglismaal ja Sotimaal) on ka enamus seni säilinud metsadest raske ligipääsu tõttu. Maavarade poolest on hästi esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, raud, sool, savi, kriit, kips, plii, räni, kuid on vaid piiratud mineraalide varud. Põhjamere aluse nafta avastamine tõi Briti majandusele 1980. aastail tublisti kasu. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal ja Cumberlandis. 4 ARENGUTASE SKT on 22 800 USD elaniku kohta. Keskmine eluiga on naistel 81 ja meestel 75 aastat.
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf
Suurimad linnad,elanike arv. · London- 3 205 000 (7 620 000) · Birmingham- 1 017 000 · Leeds- 724 000 · Glasgow- 688 000 · Sheffield- 530 000 Suurbritannia impordib: Suurbritannia ekspordib: Liiklusvahendeid Tööstusseadmeid Tööstusseadmeid Teabevahendeid Teabevahendeid Veondusseadmeid Paberit ja Liiklusvahendeid paberitooteid Lennukeid Naftat Briti saarte muutlikku, kuid pehmet kliimat mõjutavad Atlandi ookeani hoovused. Riigi läänepoolsetele kallastele toovad meretuuled sagedasi ja rohkeid vihmasadusid, ida pool on kliima kuivem. Kõige jahedam kuu jaanuar, temperatuur +3oC kuni +7oC. Kõige soojem suvekuu juuli, temperatuur +11oC kuni +17oC. Aastane sademete hulk 600700 mm, suurem osa neist langeb vihmana septembrist jaanuarini.
Suurbritannia Suurbritannia on kaasaegses põlvkondade vaheldumise etapis. See tähendab, et nii suremus kui sündimus on väiksed. Sündimus on 649 % , suremus 612 % , loomulik iive 1.7 % . Vanemaealised on ülekaalus, kõige rohkem on 40- 44 aastaseid. Eluiga on suhteliselt pikk 79 aastat. Rahvastiku tihedus on umbes 250 inimest/ km². Suuremad keskused on: London - 7,8 miljonit elanikku; Kesk-Inglismaa (Leeds, Sheffield, Manchester, Liverpool) - 7,5 miljonit elanikku; Birmingham 2,6 miljonit elanikku; Lõuna-Sotimaa (Glasgow, Edinburgh) - 1 miljon elanikku; Cardiff - 0,3 miljonit elanikku. Rahvaarv on hetkel 60'944'000. Rahvaarvu kasv on 0.3 %. Aastal 2015 on rahvaarv 62'175'000, aastal 2025 63'819'000. Meeste keskmine eluiga on 76 aastat ning naistel 81 aastat. 0- 4 aastaseid on 3'825'527, 5- 9 aastaseid 3'858'032, 10-14 aastaseid 3'642'710, 60- 64 aastaseid 3'099'913, 65-69 aastaseid 2'675'249. Migratsioon on 2 % . Aasta kohta on 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid