50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zillu
Õppematerjali autor
Brasiilia vihmametsad Brasiilia vihmametsad on ühed tähtsaimatest loodusrikkustest maailmast, sest just need vihmametsad on maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemad piirkonnad. Tänu nendele vihmametsadele on säilinud tohutul hulgal erinevaid taime, putuka ja loomaliike. Samuti annavad vihmametsad peavarju suuremale osale Brasiilia elanikest ja varustavad neid toiduga. Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid
Brasiilia metsad Maria-Elizabeth Rüütel, 11.b Metsandus • Brasiilia metsas on 62% • Metsasuselt teine riik maailmas • Suurem osa asub Amazonase vihmametsade aladel • Vihmametsade aladel puudub teedevõrgustik • Kasvab väga palju troopiliste puude liike • Liigirikas koht nii looduses, taimedele kui ka loomadele Puidu kasutamine • Küttepuud, paberipuud, ümarpuit • Eksporditoodang ja töötlemine Probleemid • Palju metsa maha raiutud • põlengud • On kasutusele võetud suured istutusprogrammid Tänan kuulamast!
Ülevaade Brasiilia vihmametsade olukorrast ja riigi metsapoliitikast Vihmametsade olukord Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas ja see on pindalalt viies riik maailmas suurusega 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga, neist vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril. Vihmametsad hõlmavad peaaegu kogu Amazonase piirkonna, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amazonase piirkonnas kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal.
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit
näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike (troopilistes metsades elab suurem osa maailma taime- ja loomaliikidest). Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal (erinevalt parasvöötme metsadest) enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa. Hoogustub kasvuhoone efekt Ligikaudu 20% süsihappegaasist, mis atmosfääri paisatakse, tekib metsade hävitamise tõttu. Hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, Aafrikas, Indoneesias ning mujal maailmas on korrumpeerunud valitsusametnike tõttu üha suuremaid ohvreid nõudev ettevõtmine. Hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et
Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. [2] Foto 2 :Jõgi vihmametsas. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% maismaa pindalast ehk vaevu 6% Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid