Botulism (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Toidumürgistused

Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Seente produtseeritud eksotoksiine nimetatakse mükotoksiinideks ja nende tekitatud toidumürgistused on mükotoksikoosid. Mükotoksiine toodavad põhiliselt hallitusseente Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel

Toiduhügieen

34

pdf

Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid

inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948

Mikrobioloogia ja toiduhügieen

25

doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

.......................................................................................................13 Ennetamine...........................................................................................................................13 Talleggi salmonelloosipuhang............................................................................................. 13 Loo lasteaia salmonelloosipuhang....................................................................................... 13 6 BOTULISM........................................................................................................................... 15 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 15 Sümptomid...........................................................................................................................15 Diagnoosimine ............................................................................................

Toiduhügieen

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

suhteliselt suured kandiliste otstega eoseid moodustavad pulkbakterid, neid leidub pinnas mere-ja magevetes, enamik neist on kahjutud saprofüüdid. Ka patogeensed liigid säilivad ebasoodsates tingimustes hästi, sest suudava moodustada spoore ehk eoseid. Kahjustatud kudedes (trauma, operatsioon) suudavad paljuneda kiiresti. Toodavad mitmeid väga tugevatoimelisi eksotoksiine. - Clostridium botulinum - botulism Inimese botulismi põhjustavad tüübid A, B, E ning harvem F ja G. C. botulinumi eosed kannatavad keetmist 1,5 – 6 tundi, autoklaavimisel hävivad 120 kraadi juures 15 minutiga. Resistentsed päikesele, kõrgetele NaCl kontsentratsioonidele, külmumisele; vees ja konservides säilib 6-8 kuud.  - Toidust põhjustatud botulism - Tekib kui konserveeritav toiduaine sisaldab mikroobi eoseid, konserveerimine ei inaktiveeri eoseid, kuid tapab teised

Kategoriseerimata

15

doc

Toiduhügieen/ Mikrobioloogia

Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: · Vähehappelised valgurikkad toiduained · Vorsti- ja lihatooted · Vaakumpakendis liha-, kalatooted · Suitsutatud, soolatud tooted · Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid · Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C · Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast toksiini sisaldava toidu söömist, märkimisväärsele uimasusele, nõrkusele ja

Toitumisõpetus

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap

Biokeemia

39

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Toiduohutuse eksami teemad ­ keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse to

Toitumise alused

Kommentaarid (0)