Botaanika-süstemaatika (7)

5 VÄGA HEA
 
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES.
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja
suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi
konspekt netist)
Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid
ja eraldavad hapnikku (fotosüntees).
Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri.
Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi
sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus
kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate
rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul.
Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma.
Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad
paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt ­ sugulises,
gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise
rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja
juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on
valdav sporofüüt. Sporofüüt ­ taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk.
Sporangium ­ eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed.
Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE)
2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED,
HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED.
HK ROHEVETIKAD
* Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal.
Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus
vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena.
* Rohevetikate hulgas kohtame nii üherakulisi, koloonialisi ja tsönobiaalseid, hulkrakseid kui ka
mitterakkulisi ehitusega organisme. Neil on rakkude ehituses palju ühiseid jooni kõrgemate
taimedega (plastiidide värvus, varuaine tärklis, raku ehitus, pigmentide koosseisus tselluloosne
rakukest).
* Zoospoorid ja gameedid (kui need esinevad) on neil kahe või nelja ühepikkuse viburiga.
* Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi
tekkinud rohevetikatega ühisest harust.
* Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda.
* Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid).
* Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel).
* Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II)
HK MÄNDVETIKTAIMED
* Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates
magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja
kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje
ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele.
* Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje.
* Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise
rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja.
* Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus
kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks
7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks". Samas paiknevad ka sugulise
paljunemise organid.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Botaanika-süstemaatika #1 Botaanika-süstemaatika #2 Botaanika-süstemaatika #3 Botaanika-süstemaatika #4 Botaanika-süstemaatika #5 Botaanika-süstemaatika #6 Botaanika-süstemaatika #7 Botaanika-süstemaatika #8 Botaanika-süstemaatika #9 Botaanika-süstemaatika #10 Botaanika-süstemaatika #11 Botaanika-süstemaatika #12 Botaanika-süstemaatika #13 Botaanika-süstemaatika #14 Botaanika-süstemaatika #15 Botaanika-süstemaatika #16 Botaanika-süstemaatika #17 Botaanika-süstemaatika #18 Botaanika-süstemaatika #19 Botaanika-süstemaatika #20 Botaanika-süstemaatika #21 Botaanika-süstemaatika #22 Botaanika-süstemaatika #23 Botaanika-süstemaatika #24 Botaanika-süstemaatika #25
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nele33 Õppematerjali autor

Lisainfo

kirjeldatud taimede sugukondi, ilusti on välja toodud paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus, kirjeldatud on taimeriiki ka üldisemalt
katteseemnetaimed paljasseemnetaimed sõnajalgtaimed botaanika

Mõisted

gametofüüt, sporofüüt, sporangium, sõlmeosas, kõrgemad taimed, emaselund, gameetideks, paljasseemnetaimed, sporogoon, sammaltaimed, sammaltaimed, helvik, harunemine, turbasambla liikidel, leherakke, kupra sein, kupar, turbasammalde ehituses, pärislehtsamblad, gametofüüt, gametofüüdid, kupra välispinnal, sõnajalgtaimed, kaasaegsed sõnajalgtaimed, mõnel liigil, gametofüüt, parasvöötme liikidel, sporofüüt, sõnajalgtaimed, eluvormid, alumises epidermis, erieoselised sõnajalad, igas männases, kollad, nüüdisaegsed liigid, sporofüüdil, sporofüllid, gametofüüdid, sporofüüdid, iidsetest aegadest, karukold, puittaimed, laiemalt levinud, ravim, mega, puukujulised esindajad, sporofüüdi iseärasuseks, gametofüüdid, osjad, ploompuul, paljunemise organid, veekeskkonnas, sõeltorud, isas, paljasseemnetaimed, varrel, elundid, emasgametofüüt, isasgameofüüt, seeme, roht, elundid, isasgametofüüt, muudendite, keskaegkonna lõpul, kaheidulehelised, isas, õieosade arv, õieosade arv, emb, roosõieliste liigid, hoolimata putuktolmlemisest, tuultolmlemine, roosõielised, dekoratiiv, liblikõielised, õisikul, haruneva kandja, vars, tolmukapea, põieke, värvmadar, kohvipuu, parfümeeria, enamasti poolkõrbe, putkõis, keelõis, ebakeelõis, täidisõieline vorm, peamiselt kõrbe, hulk liike, kasvada 4, levimise soodustamiseks, pisike pung, õieehitus, tuntumateks soo, valisneeria, õied tähk, seemnetes, risoompüsikud maikellukesed, käpalised, liittähk, eemaldumise kohal, tunnustel, sgk

Teemad

  • MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES
  • Taimed
  • Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad
  • paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt
  • kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja
  • Neil on
  • valdav sporofüüt
  • sammaltaimed
  • HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED
  • HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED
  • levinud kogu maailmas
  • rakkude ehituses palju ühiseid jooni kõrgemate
  • taimedega
  • oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi
  • tekkinud rohevetikatega ühisest harust
  • seisvates ja nõrgalt voolavates
  • esinevad ka riimvetes
  • kuumaveeallikates
  • lupja
  • Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks
  • 8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka „lehtedeks“
  • aerobiontselt
  • arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega
  • paljunemisstaadiumid
  • KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED
  • soontaimed
  • õistaimed
  • arhegoon
  • anteriid
  • arhegoniaatideks
  • õistaimedeks
  • teistel
  • GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL
  • HAPLOIDSUSEST JA DIPLOIDSUSEST TULENEVAD PÕHIMÕTTELISED
  • MORFOLOOGILISED ERINEVUSED
  • Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja
  • gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib
  • aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel
  • valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas
  • Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi
  • sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel
  • domineerib aga sporofüüt
  • Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende
  • ülesannet täidavad risoidid
  • tipus asetsevat kerakujulist
  • Sporogoon on gametofüüdiga
  • tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid
  • Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele
  • Sammaltaimed on levinud kõigil maakera mandritel, kuid ebaühtlaselt. Troopilistel
  • aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide
  • asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga, kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees
  • Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse
  • mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile
  • tähtis koht
  • Süstemaatika
  • Liike umbes 10 000
  • levinud kõikjal
  • on klassi tüüpiline esindaja
  • Helvik on
  • kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised
  • Teistel isenditel
  • on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad
  • Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist
  • spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon
  • haploidsed eosed ja elateerid
  • pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja
  • paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest
  • rakust kasvab uus helviku tallus
  • Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede
  • ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees
  • Liike umbes 25 000
  • paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja
  • metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju
  • pinnase niiskusesisaldusele
  • Alamklass TURBASAMBALAD
  • Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei
  • ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb
  • Leht koosneb ühest kihist rakkudest, mis erinevad üksteisest ehituse
  • ja talitluse poolest. Ühed neist on elusad, klorofülli sisaldavad, teised surnud
  • Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja
  • risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus
  • Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate
  • mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode
  • kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus
  • turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt – kõige soodsamates tingimustes
  • moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul
  • Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui
  • turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast
  • kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt
  • domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid
  • Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega
  • Harilik karusammal
  • Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise
  • tipuga, ja kilejast lehetupest
  • Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid
  • Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast
  • jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline
  • Kupar koosneb urnist ja
  • kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks
  • eosed kuiva ilmaga välja pudenevad
  • Eostest kasvab roheline harunenud niidi kujuline eelniit. Sellel tekivad pungad, millest aja
  • jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt
  • SÕNAJALGTAIMED LAIAS MÕTTES. HK OSITAIMED. HK KOLDTAIMED (SH
  • SELAGINELLID JA LAHNAROHUD). HK SÕNAJALGTAIMED
  • =KEERDLEHIKTAIMED)
  • SELTSID
  • MAOKEELELAADSED
  • PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED)
  • sõnajalgtaimed on levinud
  • kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest
  • ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad
  • kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel
  • Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega
  • radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima
  • tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites
  • mullas)
  • Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed
  • Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist
  • arengusuunda (megafüllia)
  • Enamasti täidavad lehed kahte ülesannet
  • fotosünteesivad ja kannavad eoseid. Mõnel liigil on ülemised lehed spetsialiseerunud eoste
  • kandmisele, alumised – fotosünteesile
  • Gametofüüt on enamasti kahesuguline
  • On kohastunud eluks niisketes tingimustes
  • Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes
  • subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse
  • dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena
  • Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja
  • päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute
  • klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi
  • kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi
  • umbes 10 000
  • laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on
  • kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim
  • Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik
  • elliptiline, kahelisulgjagune
  • Leht on kaetud epidermiga
  • mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe
  • mesofüll koosneb kobekoest
  • Sporangiumi
  • kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste
  • rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja
  • Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge
  • Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad
  • harilikku
  • Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad
  • esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased
  • rohttaimed
  • Viljastamine toimub
  • veekeskkonnas
  • Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud
  • Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub
  • kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised
  • saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul
  • Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega
  • Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei
  • söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad
  • mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide
  • ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist
  • Karukold on okasmetsades laialt levinud taim
  • Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12
  • aasta jooksul, gametofüüt
  • Epidermi all paiknevad rakud on sümbioosis seeneniitidega
  • Esialgu
  • asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta
  • juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu
  • Kõige rohkearvulisem ja
  • laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult
  • mõnda liiki. Erieoselised, st neil on isas- ja emaseosed (suured, levivad kehvalt)
  • heterospoorsed
  • Koldjas selaginell
  • Viljastamine toimub
  • veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge
  • Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on
  • etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis
  • Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on
  • samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud
  • Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega
  • Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised
  • Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi
  • Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja
  • osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera
  • nüüdisaegses taimestikus
  • Levinud üle kogu
  • Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades
  • SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE
  • EELASED
  • Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või
  • vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need
  • arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on
  • koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja
  • eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm
  • suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni
  • mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise
  • paljunemise organid – anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega
  • isassugurakke – spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub
  • veekeskkonnas – piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja
  • viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt
  • EELLEHE ARENGU VÕIMALUSI SÕNAJALGTAIMEDEL (LAIAS MÕTTES)
  • Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul
  • elab eelleht sümbioosis seentega
  • VÄLJASURNUD SÕNAJALGTAIMED
  • HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED. NENDE ISELOOMUSTUS
  • MITMEKESISUS, KASUTAMINE. HK PALMLEHIKTAIMED. HK
  • HÕLMIKPUUTAIMED. HK OKASPUUTAIMED: NENDE SELTSID. HK
  • VASTAKLEHIKTAIMED (ehk EBAOKASPUUD)
  • Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on
  • laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi
  • ehhki nende liikide arv on väike
  • Rohtseid vorme ei esine
  • puit koosneb ainelt trahheiididest
  • Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad
  • sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad)
  • seemnealgmete esinemine
  • Seemnete tekkimine andis
  • paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal
  • valitseva seisundi
  • Käbid on ühesugulised. Viljastumine toimub peaaegu eranditult tuule abil
  • * Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende
  • arenemistsüklis sporofüüdifaas
  • primaarseks
  • endospermiks
  • * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest
  • moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel
  • * Valdavalt tuultolmeldajad
  • ja koor
  • Seemnealgmed paiknevad lehekujulistel või enam või vähem muundunud
  • megasporofüütidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks
  • seemnesõnajalalaadsed
  • palmlehikulaadsed
  • ürgpalmlehikulaadsed
  • seltsi ainsaks esindajaks
  • hõlmikpuu
  • Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega
  • Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on
  • söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega
  • ihnlehikulaadsed
  • kõige
  • suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga, eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud
  • nagu männid, kuused, lehised ja nulud, moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel
  • ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid;
  • neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka
  • pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on
  • ühesugulised
  • PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA
  • KATTESEEMNETAIMEDE ÜLDISED ERINEVUSED
  • Puud, põõsad, rohttaimed
  • Esinevad erilised vegetatiivsed
  • elundid – mugulad, sibulad
  • risoomid
  • Seemnealgmed
  • paiknevad
  • viljalehtedest katte sees
  • Puud, harva põõsad
  • Erilised vegetatiivsed elundid
  • puuduvad
  • Seemnealgmed paiknevad vabalt
  • seemnesoomustel
  • Emasgametofüüt – kaheksast
  • rakust koosnev lootekott
  • Isasgameofüüt – vegetatiivsest
  • ja generatiivsest rakust koosnev
  • tolmutera
  • Emasgametofüüt – endosperm ja
  • kaks või enam arhegooni
  • Isasgametofüüt – mitmest
  • protalliaalsest, anteriidi- ja
  • vegetatiivisest rakust koosnev
  • Kahekordne: üks spermium liitub
  • munarakuga, teine – teistuumaga
  • Ühekordne: üks spermium liitub ühe
  • arhegooni munarakuga
  • Seeme valmib võrdlemisi
  • kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala
  • kuni ühe vegetatsiooniperioodi
  • jooksul
  • Endosperm triploidne (3n)
  • Lootel on 1-2 idulehte
  • Seeme valmib väga aeglaselt, kuni
  • 5-2 aasta jooksul
  • Endosperm haploidne (n)
  • Lootel on enamasti rohkem kui
  • Seeme asetseb viljas
  • kaks idulehte
  • Seeme on vabalt seemnesoomusel
  • Traheed
  • Traheiidid
  • käbi
  • Enamasti 8 rakku
  • Hulkrakne
  • putuktolmlemine
  • Alati tuultolmlemine
  • Kaheliviljastamine
  • Lihtne
  • Roht- ja puittaimed
  • Puittaimed
  • 000 liiki
  • liiki
  • HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED
  • Katteseemnetaimed on tänapäeval valitsevaks rühmaks (umbes 250 000 liiki
  • Maa kaasaegsetele elutingimustele kõige paremini kohastunud taimed, mis valdavad
  • kõigi mandrite taimkattes
  • Ehitus
  • Mitmeaastastel rohttaimedel esinevad muundunud maa-alused vegetatiivsed
  • elundid – mugulad, sibulad, risoomid, mis võimaldavad ebasoodsaid aegu üle elada
  • Paljunemine
  • täiuslike
  • trahheede
  • õie esinemine
  • seemnealgmed viljalehest (-lehtedest) tekkinud
  • pesas
  • Tähtsus
  • Katteseemnetaimed annavad inimesele toitu, riideid, eluaset ja kütust
  • ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE
  • kohanemisvõimelisteks
  • organismideks
  • arenemistsükkel muutus lühemaks
  • primitiivne seemnesõnajalalaadsete rühm
  • katteseemnetaimede hälliks on troopilised ja mussoonkliimaga
  • subtroopilised piirkonnad
  • See andis neile eelise paljas- ja
  • sõnajalgtaimede ees ning võimaluse levida suhteliselt kiiresti väga laialdasel maa-aladel
  • kaheidulehelised
  • Õie päritolu
  • ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE
  • üks spermium liitub munarakuga, teine – teistuumaga
  • Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru
  • Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi
  • Tolmutoru kasvab läbi emakasuudme ja emakakaela hõreda koe sigimiku suunas, kuni
  • puutub kokku lootekotiga. Jõudnud munarakuni, tolmutoru tipp avaneb, vabastades
  • spermiumid. Üks neist ühineb lootekoti teistuumaga, moodustades sügoodi (2n), teine ühineb
  • lootekoti teistuumaga (2n), tekitades triploidse raku. Nii toimub kahekordne viljastumine, mis
  • on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist
  • loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust – endosperm (toitekude, 3n)
  • KLASSIDE ÜHEIDULEHELISED JA KAHEIDULEHELISED VÕRDLUS
  • üks iduleht
  • sammasjuurestik
  • narmasjuurestik
  • võrkkroodsed
  • rööp- või kaarroodsed
  • neljatine
  • kolmetine
  • ¾ katteseemnetaimedest
  • ¼ katteseemnetaimedest
  • üle 200 000
  • umbes 64 000
  • kõrgelt spetsialiseerunuid
  • geofüüte
  • helofüüte
  • kserofüüte
  • efemeere
  • SUGUKOND VESIROOSILISED: ERALDI EVOLUTSIOONIHARU
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi vesiroosilaadsed
  • arvatavasti on üheiduleheliste taimede rühm tekkinud vesiroosilaadsetest või
  • nendega ühisest eelastest
  • Sgk 60 liiki; põhiliselt troopikataimed, kuid mõned, näit vesiroosid, on kosmopoliitsed
  • Meil Eestis kaks liiki: kollane vesikupp ja valge vesiroos
  • vee- ja sootaimed
  • Õie ehitus
  • Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili
  • Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga
  • õied
  • Kasutatakse dekoratiivtaimena
  • SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed
  • Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral
  • ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni
  • perek tulika
  • perek ülane
  • kasut
  • kasut dekoratiivtaimena
  • * Rohttaimed
  • Õieosade asetus
  • Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel
  • arenguastmel
  • perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus
  • Enamik
  • putuktolmeldatavad, mõned tuultolmeldatavad
  • Viljad on enamasti koguvili, luuvili, kupar
  • Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide
  • Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed
  • SUGUKOND PAKSULEHELISED: VEESÄILITUSKUDE
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed
  • Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia
  • harilik kukehari, harilik liiv
  • kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates
  • Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed
  • Vili on kukkurvili
  • SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS
  • Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti
  • põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes
  • suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud
  • on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike
  • Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane
  • Viljad on kukkurviljad (enelased), pähklikesed, luuviljad (ploom, kirs), lihakas koguluuvili
  • maasikas, murakas) või õunvili (õun, pirn)
  • Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus
  • ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest
  • hapetest ja eeterlikest õlidest
  • Enelaliste
  • alamsugukond
  • Kibuvitsaliste
  • Õunapuuliste
  • Ploomipuuliste
  • Eluvorm
  • koguluuvili
  • maasikas
  • murakas)
  • Õunvili
  • Luuvili
  • Perekonnad
  • kasutamine
  • iseloomulikumad
  • liigid
  • Perek murakas
  • näit vaarikas
  • põldmurakas
  • rabamurakas
  • Perek kibuvits
  • roosid
  • dekoratiiv
  • taimedena
  • Perek maasikas
  • metsmaasikas
  • Perek õunapuu
  • Perek pirnipuu
  • Perek pihlakas
  • Perek
  • ploomipuu
  • Perek kirsipuud
  • aabrikoosipuu
  • virsikupuu
  • SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised)
  • Liike umbes 12 000
  • puud, põõsad, liaanid, rohttaimed
  • millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks
  • aga kokku kasvanud (laevuke)
  • Varieeruvus puudub
  • Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili
  • Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt
  • juuremügarad
  • seemned suhteliselt valgurohked
  • erakordselt palju väärtuslikke toidu- ja söödataimi
  • rikastavad mulda lämmastikühenditega
  • hiirehernes
  • Hernes
  • Ristik
  • Lutsern
  • Aeduba
  • sojauba
  • Lupiin
  • õhulämmastikku
  • omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest
  • kihtidest künnikihti
  • mulla huumusesisaldust
  • SUGUKOND SARIKALISED: TÄIUSLIK ÕISIK
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi araalialaadsed
  • Levinud üle kogu maakera, kuid peamiselt põhjapoolkera mõõduka ka
  • kuiva kliimaga aladel, samuti troopiliste alade mägedes
  • Kõik selle suure ja laialt levinud sgk perekonnad on üksteisele väga lähedased, mis
  • vegetatiivsete organite ehituses (varieeruvus
  • Väga täiuslik varre
  • ehitus võimaldab kanda suuri lehti
  • Õied on väikesed ja koonduvad rohkearvulistesse õisikutesse
  • Viis tolmukat
  • kahest
  • Õis, kaasa arvatud emakaümbrine meenäre on tolmeldajatele
  • hästi avatud
  • Eriti iseloomulik on vilja arenemine ja ehitus
  • toitude maitsestamiseks
  • Paljusid liike kultiveeritakse ammustest aegadest juurvilja-, sööda-, maitse- ja
  • ravimtaimedena
  • Perek porgand
  • Perek petersell
  • Perek karuputk
  • Perek mürkputk
  • Eestis on putkelised eriti
  • lopsakad metsaserval, teede ääres ja teistes valgus ja toiteainerikastes kasvukohtades
  • Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid
  • tugevalõhnalisi aineid
  • SUGUKOND MAILASELISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed
  • Liike umbes 3000
  • keerukad muutused
  • parasiitsele toitumisviisile
  • ravimiks
  • Kasut
  • ravimina
  • Aiataim, dekoratiivtaim
  • SUGUKOND KARELEHELISED
  • hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed
  • Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades
  • Nime saanud karedakarvalistest lehtedest
  • Vili on jaguvili
  • Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel
  • Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid
  • alkanna, vürtsitaimena kurgirohi
  • toataimena
  • SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE
  • Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades
  • rohttaimed ja poolpõõsad
  • neljajaguse
  • Vars on neljatahuline
  • Eeterlike õlide tõttu on
  • huulõieliste seas väga palju kasulikke taimi, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks
  • ravimite
  • või
  • kasutatakse aiataimedena
  • Münte kasut sageli teena
  • valge iminõges
  • SUGUKOND MAAVITSALISED
  • Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt
  • väänduvad põõsad ja puud
  • Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena
  • Mõned söögiks, kasvatatakse aedades
  • Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke
  • ravimiaineid
  • tomatil
  • tubakas
  • SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE
  • Liike umbes 30, väikesed rohttaimed
  • Eestis 3
  • Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja
  • alpi võipätakas
  • kujutab veelgi edasiarenenumat ja
  • spetsialiseerunumat haru
  • Vili hulgaseemneline kupar (Eestis levinud liikidel) või üheseemneline sulgvili
  • Loomtoitumine perek vesihernes: osa lehti on muundunud lõksudeks
  • Loomtoitumine perek võipätakas (sootaimed)
  • SUGUKOND MADARALISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed
  • puittaimed
  • nelja kuni 8 süstja lehega männas
  • Hobumadar ja
  • värvmadar
  • kiinapuu
  • Kohvipuu
  • kofeiini
  • SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed
  • Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks
  • peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine
  • enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut
  • Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi
  • Hästi arenenud meenäärmed tagavad
  • putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist
  • Vili on kõder või kõdrake
  • Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused
  • Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse
  • koondunud. Kroonlehti 4, tolmukaid 6 (neli pikemad, kaks lühemat), 2 viljalehte, ülemine
  • sigimik, nektaariumid hästi arenenud
  • põldsinep
  • Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe
  • Sugukonda kuulub palju kasulikke taimi: aedvilju (valge peakapsas, lillkapsas, kähar
  • kaalikas
  • redis
  • aedrõigas ja must rõigas
  • sinerõigas
  • Sinepiõli saadakse
  • musta kapsasrohu seemneist
  • SUGUKOND KÕRVITSALISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kõrvitsalaadsed (seltsi kuulub
  • üks sgk kõrvitsalised)
  • Liike umbes 1000. Enamasti poolkõrbe- ja kõrbetaimed, mis koguvad oma suurtesse
  • viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed
  • perek melon
  • perek arbuus, harilik kõrvits, suureviljaline kõrvits
  • Enamasti üheaastased ronivad rohttaimed
  • varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine
  • sigimik
  • SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed (seltsi kuulub üks
  • sgk korvõielised)
  • Eestis umbes 300 liiki
  • maailma
  • efektiivseks osutunud õite koondumine tihedatesse õisikutesse, milles
  • otstarbekas putukate ligimeelitamise süsteem
  • Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad
  • suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme
  • mis on andnud sellele õisikutüübile nime
  • vili – sageli lendkarvadega varustatud seemnis
  • Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: putkõied, keelõied, ebakeelõied
  • lehterõied
  • Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja
  • aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi
  • Alamsugukond putkõielised: päevalill
  • Lehterjate
  • õisikutega: jumikad, , rukkilill
  • III tüüp: kassikäpp, pujud
  • Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill
  • Putkõis – kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja
  • lõpeb viie tipmega
  • Keelõis – tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem;
  • kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele
  • SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks
  • tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena
  • peristerm)
  • Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades
  • Enamikus rohttaimed
  • Kroonlehed on
  • harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud
  • kupar või pähklike
  • Vesiheinaliste
  • Põisrohuliste
  • Kaderohuliste
  • Harilik äiakas ehk nisulill
  • Perek põisrohud
  • perek seebilill
  • perek nelk
  • SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed
  • Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka
  • sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena
  • ning umbrohtudena asulate läheduses
  • Enamasti rohttaimed
  • viljad on mitmeti kohastunud
  • levimisele tuule või loomadega: neil esinevad karvakesed, ogad, tiivad või lihakas ümbrus
  • Peet
  • on enamasti kaheaastane taim, esimesel aastal moodustub tal ainult maasisene säilitusjuur ja
  • sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik
  • Suhkrupeet
  • spinat, mida kasut suppides ja
  • salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine
  • valge hanemalts
  • Perek malts: harilik malt
  • soolarohud
  • harilikku
  • soolarohtu
  • Must ja valge saksauul
  • SUGUKOND TATRALISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tatralaadesed (seltsi kuulubki
  • ainult üks sugukond tatralised)
  • Liike umbes 900. Rohttaimed ja põõsad
  • Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad
  • kõrbepõõsal kalligooniumil
  • seas on nii kuivade
  • pung-kirburohi
  • Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti
  • rabarber, kui varane kiiresti kasvav aedviljataim, rabarberi risoomi kasut ravimina
  • Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim
  • SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad
  • konnarohulised, kilbukalised, penikeelelised, meriheinalised, luigelillelised, rabakalised
  • Seltsile
  • on iseloomulik palju ühiseid tunnuseid. Aerenhüümi olemasolu, (veesisestel taimeosadel), lima
  • eritamine taime välispinnale, heterofüllia, mehaaniliste kudede reduktsioon
  • konnarohulised
  • Kuuluvad vees või niisketes kasvukohtades elavad veesiseste või
  • ujulehtedega
  • Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava
  • koega
  • kilbukalised
  • Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik
  • enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub
  • veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis
  • konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei
  • kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal
  • Valisneeria
  • penikeelelised
  • Kuluvad ka veesisesed või ujulehtedega taimed
  • Meil esineb ujuv- ja hein-penikeel, nad on meie järvede ja
  • jõgede kõige tavalisemad asukad ning üsna olulised järvede
  • kinnikasvamisel
  • meriheinalised
  • Mitmeaastased meretaimed. Meriheina võib leida rannal, kui see on lahti
  • rebitud liivaselt või mudaselt merepõhjast
  • luigelillelised
  • luigelill
  • rabakalised
  • Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel
  • SELTS
  • LIILIALAADSED
  • MUUTUNUD
  • SÜSTEMAATIKA
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised
  • Liike umbes 3500-4000
  • Kõige sagedasemini rohttaimed
  • Lilialaadsete leviku raskuspunkt langeb subtroopiliste, eriti kuiva
  • suvega aladele. Jämedalt jaotatakse selts viieks suuremaks sgk, uuemates süsteemides on sgk
  • arvu suurendatud
  • Paljud liilialised
  • sisaldavad mürgiseid alkaloide
  • Maikellukesed ehk piibelehed
  • harilik sibul ja küüslauk ja karulauk
  • Aaloe
  • Kasulikke toidutaimi: murulauk, porrulauk
  • SUGUKOND: LOALISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed
  • Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed
  • lugade perekonnast
  • keraluga
  • piiphein
  • meenutavad välisilmelt
  • lõikheinalisi või kõrrelisi, õied väikesed ja enamasti rohkeõielistesse õisikutesse koondunud
  • vili on ühe- kuni kolmepesaline kupar
  • seemned tärkliserikka endospermiga
  • SUGUKOND: KÄPALISED EHK ORHIDEELISED – ELU JA PALJUNEMINE
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi orhideelaadsed
  • Kuulub ligi 35 000 liiki
  • Umbes 90% liike kasvab troopikas ja lähitroopikas, eriti Aasias ja Malai saarestikus
  • Mitmeaastalised rohttaimed, mille välisilme on väga varieeruv
  • Käpalistel keerdub sigimik 180 kraadi võrra, asetseb huul otseseisvatel õitel allpool
  • soodustades putukate õide pääsemist, sageli on huul varustatud nektaariumiga
  • vili on enamasti ühepesane kupar
  • mikroskoopiliselt väikesed
  • Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda
  • Orhideed elavad seentega sümbioosis
  • Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne
  • orhidee (40m) – liaan
  • Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas
  • spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas
  • tekkinud troopilises Aasias
  • Mehhikost pärit vanilli
  • Dekoratiivtaimed, lõikelilled
  • kaunis-kuldking, valge
  • ja punane tolmpea, arukäpp, kärbesõis
  • SUGUKOND: KÕRRELISED – TÄIUSLIK ÕISIK, NIIDUTAIMED, EHITUS
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi kõrreliselaadsed (seltsi
  • kuulubki ainult üks sugukond kõrrelised)
  • Liike umbes 10 000, millest enamik esineb troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Arvukalt
  • esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades
  • moodustavad peamise rohustu. Eestis umbes 135 liiki
  • Kõrreliste õied on väheseõielisteks pähikuteks ja neid omakorda mitmesugusteks
  • liitõisikuteks koondunud. Liittähk ehk liitpea, mis koosneb õisikuraole kinnituvatest raota või
  • väga lõhiraolistest pähikutest, on näit rukkil, odral; pööris on kaeral; pööristähka ehk
  • pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest
  • kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on
  • suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult
  • keskelt või aluselt väljuv ohe. Ohete pikkus kõigub eri liikidel 0,5-50 cm, samuti on nende
  • kuju väga erinev
  • Vili on teris. Suurema osa terisest moodustab suur tärkliserohke endosperm, mille
  • toiteainerohkus tingib kõrsviljade ülemaailmset tähtsust kultuuris
  • Silindrilised varred (kõrred) on tavaliselt 0,3-0,5 cm läbimõõduga, varred seest õõnsad, leht
  • koosneb pikast, vart ümbritsevast tupest ja kitsaslineaalsest lehelabast. Laba tupest
  • eemaldumise kohal on keeleke, mis kaitseb lehetuppe. Keelekese kujul, suurusel ja teistel
  • tunnustel on kõrreliste süstemaatikas oluline tähtsus. Keeleke ei võimalda lehelabalt voolaval
  • vihmaveel lehetuppe pääseda, sellega hoitakse ära liigne niiskus ja nakatumine bakterite ja
  • seeneeoste poolt. Kõrre pikenemine toimub tupest kaitstud sõlmevahe alumisel osal säiliva
  • algkoe abil
  • Kõrreliste varre harunemine toimub maa all või maapinna kohal, kus asetseb
  • võrsumissõlmkond ja risoomid
  • Erandliku säsika varrega on näiteks suhkruroog ja mais
  • Kasutus: annavad suurema osa maakeral elavate inimeste toiduainetest kas jahu ja
  • tangainetena, suhkruna või kaudselt loomasöödana. Kultiveeritakse riisi, nisu, maisi, otra
  • kaera ja rukist. Kõrrelisi on steppis rohumassis 80-90%. Meil 25-30%. Söödakõrrelisi
  • tähtsuse järjekorras: orashein, aruhein, luste, nurmikas, rebasesaba, kastehein, kerahein jt
  • SUGUKOND LÕIKHEINALISED: KONVERGENTS
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi lõikheinalaadsed (seltsi
  • kuulubki ainult üks sugukond lõikheinalised)
  • Enamik lõikheinalisi kuulub soojade maade taimkattesse
  • kuid paljud neist moodustavad massivegetatsiooni paraja ja jaheda kliimaga aladel
  • Vili on pähklike – siit ka erinevus kõrrelistest
  • Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn
  • teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule
  • EESTI PUITTAIMED
  • perek
  • hõberemmelgas ehk hõbepaju
  • halapaju
  • perek pappel
  • hõbepappel ehk hõbehaab
  • Sugukond
  • jalakalised
  • SELTS PÖÖGILAADSED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised
  • Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad
  • Kaseliste sgk
  • sanglepp ehk must-lepp
  • harilik ehk valge-lepp
  • arukask ja sookask
  • perek sarapuu
  • Pöögiliste sgk
  • perek tamm
  • perek pöök
  • perek kastan
  • SUGUKOND KANARBIKULISED
  • Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kanarbikulaadsed
  • Liike umbes 2500 liiki
  • Valdavas enamikus mägedes kujunenud puhmastaimed, mis jääaja järel on laialdaselt
  • asustanud arktilised tundrad, nõmmed ja rabad ning osaliselt asustunud okasmetsade alla
  • Sgk on mitmeid silmatorkavate õite või maitsvate marjadega liike
  • Mustikas, sinikas, pohlal, jõhvikas
  • Harilik kanarbik on nõmmetaim, mis kummalisel kombel nii liival kui ka rabas
  • kasvada suudab. Vili – kupar
  • *Paljud kanarbikulised sisaldavad mürkaineid

Kommentaarid (7)


positivel: See on tore. Samuti oleks väga kasulik nendele, kes sooritab eksami Ploompuul
15:22 08-01-2011

helena reinaru: väga hea


















< br>





21:18 17-10-2010

Marit Väin: Siin on olemas põhjalikud vastused T. Ploompuu kordamisküsimustele.
16:25 01-01-2012


Sarnased materjalid

50
doc
50
doc
84
docx
126
docx
10
doc
33
doc
68
doc
18
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto