Botaanika - mürktaimed (0)

Olustvere  Teenindus-ja Maamajanduskool
Põllumajandus
Tambet  Olev
Mürktaimed
Referaat
                                  
2013 
Sissejuhatus
      Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka 
mürgiseid   taimi.   Maailmas   on   ligi   10   000   erinevat   mürktaime,   millest   enamus   kasvab 
troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või 
mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või 
kuivatada.   Paljud   mürktaimed   on   aga   väheses   koguses   ka    ravimtaimed ,   sest   mõlemad 
sisaldavad alkaloide. Oluline on just see, kui suur on alkaloidide sisaldus. Väikestes  kogustes  
ongi alkaloididel raviv toime, kuigi nad on  enamuses  tugevad mürgid. Esimesed kirjalikud 
andmed   ravimtaimede   kohta   on   u.   6000   aastat   vanad,    kusjuures    paljud   tänapäevalgi 
kasutatavad  ravimid  on taimset päritolu. Suurest vajadusest  tingituna  on neid hakatud ka ise 
kasvatama. Kasutamisel  tuleb aga ettevaatlik olla. Üldised ravimtaimede kogumise reeglid:
Koguda ja kasutada tuleb vaid kindlalt tuntud taimi.
Saastunud    aladelt    (näit.   teede   äärest)   ei   tohi   taimi   koguda,   sest   nad   võivad    sisaldada  
hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle).
Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine
Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna  kilekotti ).
Koirohi
Kirjeldus:   Poolpõõsas,   mille   alumised   osad   puituvad   ja   püsivad   mitu   aastat.   Lõhn   on 
tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied 
väikestes   ümarates   korvikutes,   mis   moodustavad   suuri   liitõisikuid.   Koirohi   võib   mõjuda 
vermuti    jm.   temast   valmistatavate   jookide   liigsel   tarbimisel   mürgina.   Nii   võivad   tekkida 
lihaste  krambid , peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies 
(varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. 
Küpsenud   vilju   koristatakse   mõõduka    kliimaga    paikades   märtsis   ja   oktoobris.    Koirohtu  
tarvitatakse   rahvameditsiinis   ravimina   (tehakse   näiteks   koirohuteed).   Sellega   ravitakse 
seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse 
 sünnitusvalusid.
Kasvukoht: Hõreda taimkattega teeservad, jäätmaad.
Mürkputk
Kirjeldus: 
Püstpüsik   mugulalt 
paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad  liitlehed , 
mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on 
ümmargune. Keskajal väga levinud “kasutusega” oma väga tugeva mürgisuse tõttu.  On üks 
meie   mürgisemaid   taimi.   Kõige   mürgisemad   on   risoom  ja   juured,   eriti   kevadel.  Värsked 
taimeosad  on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb 
kergesti nimetatutega  segamini . Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on  esmalt  
kõrvetus  ja  kratsimistunne   suus ,  millele   järgneb  peapööritus,  naha   muutumine  kahvatuks, 
pulsi kiirenemine, oksendamine , kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid.
Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel.
Naistepuna
Kirjeldus: Sügavajuureline püstpüsik, lehed vastakud, varred kahe kandiga, õied kahekaupa 
lehekaenlais. Vili on kuivanult pakatav kupar, milles on suur hulk seemneid. Suures koguses 
võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale 
nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. 
Õnnetumatel juhtudel võib naistepuna mürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.
Kasvukoht: niitudel, puisniitudel, teeservades.