Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid, s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! · Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. · Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude],
anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid! Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude],
organid: puuduvad olemas Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. N: autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude.
ainete transport juurtest lehtedesse ja teistesse maapealsetesse organitesse. * Laskuv vool(floeemis)- vees lahustunud assimilaatide transport lehtedest teistesse organitesse *Nendele põhiülesannetele võivad lisanduda ka kaitsefunktsioonid(astelde moodustumine) , varuainete säilitamine Varre tüübid: Varre ehituse tunnuste alusel iigitatakse taimed suurteks morfoloogilis-ökoloogilisteks rühmadeks. Nendel rühmadel ei ole süstemaatilist tähtsust: *Puittaimed. Vars koosneb peamiselt puitunud rakkudest ja neist moodustunud kudedest. Nad on pikaealised taimed. Puittaimed jagunevad veel omakorda kolmeks suureks rühmaks: puud, põõsad, puhmad. -Puudeks nimetatakse pikaealisi tugeva ja kõrge ,puitunud, hästi silmapaistva varrega taimi. -Põõsaste varred on lühemaealised, nende vars hargneb maapinna läheduses. Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne. -Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi
Kattekude kaitse vee liigse aurumise ja kahjulike välistegurite eest Juhtkude vee ja toitainete transpordiks läbi taime Tugikude mehaaniline tugevus maismaataimedel · Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid Vegetatiivsed lehed (spetsialiseerunud gaasivahetusele ja fotosünteesile) ja vars (lehtede ühendamine taime maa-aluse osaga) Generatiivsed õied, viljad jt paljunemisorganid · Ontogenees ja fülogenees Ontogenees isendi areng eluea vältel, st munaraku viljastamisest kuni surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv Kasv taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks
orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Taime- ja loomaraku erinevused- ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest. Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e
Sisemine membraan ümbritseb kloroplasti põhiainet -- stroomat. Stroomas paiknevad membraanmoodustised -- tülakoidid pole ilmselt kloroplasti sisemise membraaniga ühenduses. Tülakoidide kogumikku (mis väljanägemiselt meenutab pannkookide virna) nimetatakse graaniks. Peale selle sisaldab kloroplast lipiiditilku, ribosoome, DNA-d ja esmast ehk assimilatsioonitärklist. Tülakoidides paiknev klorofüll annab kloroplastidele rohelise värvuse. Toored viljad on enamasti rohelised, sest need sisaldavad kloroplaste. Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutub kromoplastiks (joonis). Neid esineb lisaks valminud viljadele ka õite kroonlehtedes. Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda
Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil
2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht
• Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele - Moodustub mügar, mille sees on bakteroidkude - Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure
oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed
kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid (nt sisemised: lihased, ja välised: mis kannavad edasi, uim, vibur vms). Lihastele on vaja tugipunkti – toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arenenud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi. 5. Taimeraku ehitus Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke) Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu.Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja.Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine
eksogeenselt epibleemi rakkude väljakasvudena. Epibleemiks e. Risodermiks nimetatakse dermatogeenist tekkivat ja noort juurt katvat ühekihilist kude. Tekkelt vastab see kude epidermsele, kuid ei funktsioneeri mitte katte- vaid imikoena. Epibleemi oluliseks tunnuseks on , et temas puuduvad õhulõhed ja rakkude välissein ei kattu kutiikulaga ning igast rakust võib tekkida juurekarv. Iga epibleemi rakk aga juurekarva ei moodusta ja juurekarvu moodustavaid rakke kutsutakse trihhoblastideks, need vahelduvad rakkudega mis karvu ei moodusta. Juurekarvad tungivad mullaosakeste vahele ja võtavad sealt vett ja vees lahustunud aineid. Peaaegu kogu vesi mida taimed tarvitavad pääseb nendesse juurekarvade kaudu . Juurekarvade arv on tohutu suur ( herne juure ühel ruutmillimeetril on 232 juurekarva) .
ajalooliselt kujunenud vastastikuseid suhteid ja keskkonnaseoseid. Loomaökoloogia tähtsamad harud on toitumis- ja sigimisökoloogia. Rakendusökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb ökosüsteemide majandamisel ja ökotehnoloogias esilekerkivate teaduslike probleemidega. Makroökoloogia on ökoloogia valdkond, mis tegeleb suureskaalaliste ökoloogiliste protsesside uurimisega. Organisatsioonitasemed Geen, Rakk, Kude, Organ, Organism/isend, Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Bioom, Biosfäär Mõisteid DNA: Desoksüribonukleiinhape, sisaldab organismi kogu pärilikku informatsiooni. Kromosoom: DNA molekul, mis kannab geene. Geen: kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärilikkustegur, mis määrab otse või kaudselt (koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu. Genoom: kõigi geenide kogum ühes liigiomases kromosoomikomplektis; iseloomulik kromosoomide
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenide- kromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide
Kromosoomid despiraliseeruvad, tuumamembraan taastub. Tekib uus kuidude kogumik ekvatoriaaltasandile. Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1
kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed Enamasti jäävad epidermirakkude
Seetõttu on leukoplaste rohkesti taimede maa-alustes osades (juurtes, risoomides, mugulates) Plastiidid võivad teatud tingimustel muutuda, s.o üksteiseks üle minna. Näiteks tomati küpsedes muutuvad kloroplastid kromoplastideks. Porgandi juure maapinnale ulatuv ots läheb valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks. TAIMERAKU VÕRDLUS. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Mõned karakteersed jooned on järgmised: · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm
Katteseemnetaimi nim õistaimedeks. * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas. Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II) 4. GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL HAPLOIDSUSEST JA DIPLOIDSUSEST TULENEVAD PÕHIMÕTTELISED MORFOLOOGILISED ERINEVUSED. GAMETOFÜÜT SPOROFÜÜT Juhtkude Nõrk Ksüleem ja floeem Juured - Olemas Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied
Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk
Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3
- Moondega areng (ei sarnane vanematele) nt. kaladel ja kahepaiksetel - Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone) Reageerimine ärritustele Kohastumine keskkonna tingimustega iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel. 4 RAKK Loomarakk Rakumembraan (plasmamembraan) ümbritseb, eraldab sise- ja väliskeskkonda, kaitseb. Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakuruumi, seob raku ühtseks tervikuks, annab mahu ja elastsuse. Rakutuum sisaldab pärilikkusainet, juhib raku
Putukate tiivad on neljajalgsete (sh lindude) tiibade suhtes igatpidi konvergentsed, mitte homoloogilised. 50. Eluslooduse organiseerituse tasemeid (mitte segada nomenklatuuri tasemetega). Isend on eluslooduse algühik, mis võib koosneda lihtsamal juhul ühestainsast rakust. Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses. Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest, igalühel on ülesanded: liikumine (viburid, kulendid), toitumine, energiaga varustamine, ülesehitusttööd, pärilikkuse hoidmine. Bakterirakus on vähem organelle, aga funktsioonid on samad. iga bakter omaette isend. Viirus ei ole rakk, vaid väike hulkuv genoom. Ainuraksete koloonias on isendid mingil põhjusel edukamad kui üksikult. Hulkraksete organismis on rakud üksteisest sõltuvad, moodustavad terviku, mis
LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni
Ksüleemis on erineva laiusega sooned. 1) traheiidid- pikad, väike diameeter (okaspuudel), lõppevad transpireerivates lehtedes 2) raku-elemendid- suurem diameeter, pikemad (moodust. pika toru vee juhtimiseks) Ülesandeks on rikastada floeemivoolu ksüleemist pärit mineraalainete ja aminohapetega. Suurema diameetriga sooned kaviteeruvad kergemini kui peenemad torud. Traheed ja traheiidid on tugevasti puitunud. Oluline just alarõhu tingimustes Vee liikumise kohastumused: Trihoomide olemasolu + piirkiht lehe pinnal Toor-poorid on väiksemad sulgkile- poorid suuremad 10. Millistes tingimustes taimede rakkudes on turgorrõhk null või negatiivne? Rakk kaotab transpireerimisel vett, siis turgorrõhk väheneb, ruumala väheneb kuni rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet ja turgorrõhk on null
radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
