50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eleri
Õppematerjali autor
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pind
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit
loomapõhised söödad (kellele mida söödad ja miks jne), mürgiseid taimi peaks tundma jne. ala mida hobune sööb ja miks ta peab tihti sööma jne ja loomasöödad eraldi ka, eri teraviljade, kartulite jms kohta pead oskama rääkida Proteiin Üks reaalsemaid teid söötade valgu puudujäägi katmiseks on selliste taimede kasvatamise suurendamine, mille toorproteiini sisaldus on suurem. Kõige parimaid tulemusi andvateks meetmeteks on: 1) laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist; 2) kasvatada enam ida-kitsehernest; 3) laiendada kaunviljade kasvupinda; 4) kasvatada rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure. Rohusöödad rahuldavad veiste energia-, proteiini-, vitamiini- ja mineraalainete targe ning on vajaliku mahukuse ning koredusega. Loomad on oma evolutsiooni käigus kõige paremini kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Oluliseks tuleks pidada ka heintaimede vil
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide m
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus.............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid