Botaanika 2 KT vastusega B osa (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Botaanika - Aiandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis kudede hulka kuulub?
Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks missuguseid kinnisteks?
Mis kudede hulka ta kuulub?
Mis koe elemendid nad on?
Missugune on nende ehitus?
Mis tähsus on neil taimedes?
Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel?
Missuguste kaudu vesi ja mineraalained?
Missugustest rakkudest koosneb?
Kuidas meristeeme liigitatakse?
Mida ta endast kujutab lehtede kattekoena?
Missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka?
Mis kude on kambium?
Missugustes elundites ta paikneb?
Mis kudede liigid and on?
Kui kaua and võivad funktsioneerida ja mis põhjusel see lakkab?
Mille seintes on koobaspoorid 23Mis on floeem ja mis on ksüleem?
Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi?
Kuidas rakuseinte iseärasuste alusel kollenhüümi liigitatakse?
Kus tekib b miks tekib?
Mis on piimasooned ja kus nad paiknevad?
Mis on idioplastid ja kus nad paiknevad?

Lõik failist

Botaanika 2 KT B

Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne?
a) kattekudede hulka
b) primaarses kattekoes
c) kaitsta taime kuivamise , ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest.

Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad?
Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist
Kõige välimine felleem ( kork ), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm

Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses?
Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb .
Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva.

Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb?
Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest , enamasti prosenhüümsetest rakkudest.

Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke?
a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine
b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime

Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab?
a) floeemi elemendid
b) koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest
c) ühe aasta
d)sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga

Millistel taimedel esinevad saaterakud?
Peaagu kõigi katteseemne taimedel

Tugikoed , mis tähsus on neil taimedes?
Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gruwy Õppematerjali autor

koed rakud floeem juhtkimp sõeltorud kattekude poorid

Sarnased õppematerjalid

docx

Botaanika 2. KT vastusega

Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedes

Aiandus

doc

Taim

TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades Hästi arenenu

Üldbioloogia

docx

Taimerakk ja taimekoed

1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas suunas

Bioloogia

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Nimetu

Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha pindala: suur välispi

Kategoriseerimata

docx

Botaanika

Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaa

Botaanika

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Bioloogia

docx

Botaanika materjalid

1 Botaanika 2. *BOTAANIKA ON teadus taimedest *Botaanika eriharud: taime-… 1) Morfoloogia a. anatoomia b. tsütoloogia c. embrüoloogia 2) Süstemaatika a. florograafia 3) Taimegeograafia 4) (Taime-)ökoloogia 5) Taimefüsioloogia 6) Paleobotaanika *Botaanika seosed: 1) Agronoomia 2) Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus) 3) Looduskaitse *Botaanika areng Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid