Bluus (Blues) (2)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Rock muusika teke

populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusika vastu ning kuna rock on muutumas tänapäeval üha populaarsemaks siis loodan ka ,et teistelgi on seda uurimustööd huvitav lugeda

Uurimistöö

15

doc

Muusikaajalugu

· Pentatoonika- heliredel mis koosneb 5 noodist · Hingestatud esituslaad · Tantsuliigutused, käteplaksutamine, vahele hõiked Kuulsamad esitajad: Mahalia Jackson, Golden State Quartet BLUES- kurva alatooniga laul. Alati soololaul, sageli improviseeritud. Tekkimise põhjus orjuse kaotamine. Ameerika kodusõda 1861-65. Kodusõja põhjus: P. Ameerika maksis mustade tööjõu eest rohkem kui L. Am. Kõik eluraskused said üles loetud , erineb spiritualist. Blues on ilmalik muusika. Kasutatakse mitmemõttelisi sõnu-tekste. Bluesi tekstid räägivad minevikust, spiritual tulevikust. Blues jaguneb 2ks: akustiline blues e. delta blues, linnablues- pigem ansamblitega ja elektripillidega. Iseloomulikud jooned : Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised

Muusikaajalugu

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

2.Nat King Cole ­ Ain't Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 3.Nat King Cole ­ Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 4.Mahalia Jackson ­ Walk In Jerusalem (Greatest Hits) Vinüül 5.Mahalia Jackson ­ Nobody Knows The Trouble I've Seen (Greatest Hits) Vinüül 8 BLUES Kõigist ameerika olustikus levinud afro- ameerika muusikalistest vormidest on BLUES jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on algselt(sel ajal ka eranditult) soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Blues tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt see suur vabanemine, millest töölauludes ja spirituaalides räägiti. Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa suured nälgimised, mis viisid lausa

Muusikaajalugu

14

doc

Jazz muusika

KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17

Muusika

32

pdf

Levimuusika

SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14

Muusika

30

doc

Eesti levimuusika 80ndatel

koosseisus, esineti ka mitmel pool väljaspool Eestit. (ibid: 146) 3.2.6. Ultima Thule Ultima Thule on loodud aastal 1987. Nende repertuaaris on aukoht oma muusikal. Selles solistideansamblis olid koos loominguliselt võimekad muusikud. Tolleaaegne Ultima Thule kitarrist Riho Sibul on mitmekülgselt andekas ja suurte kogemustega muusik. Ta oli mänginud enne Ultima Thulet ka ansmblites Magnetic Band, Haak, Propeller, In Spe, Kaseke, Music-seif, Laine 84, V.S.P Projekt, Lainer, Kobrin Blues Band, A (viimases kolmes ka laulja rollis) ning trios Ain Varts -- Margus Kappel -- Riho Sibul. Ta on olnud kõigis nendes ansamblites just seepärast, et tema improvisatsioonides pole tehnikat tehnika pärast, vaid kõik on allutatud loomingulisele mõttestatusele. Korduvalt on ta tunnustust leidnud Tartu muusikapäevadel. (Erm 1989, lk 154) Teine kitarrist, Vjatseslav Kobrin, sai sammuti tuntuks 1986. aasta Tartu muusikapäevadel ja Pärnu dzässfestivalil oma ,,Blues Bandiga"

Muusika

17

odt

Punk rock kokkuvõte

mõjutada punk. [2] [3] [4] Sisukord [peida] 1 Tooraine punk rock zanrid 1,1 Anarcho punk 1,2 Christian punk 1,3 Crust punk 1,4 Garage punk 1,5 Glam punk 1,6 Hardcore punk 1,7 Horror punk 1,8 natsi punk 1,9 Müra rock 1,10 Oi! 1,11 Riot Grrrl 1,12 Skate punk 1,13 Street punk 1,14 Taqwacore 1,15 Trallpunk 2 Punk rock fusion zanrid 2,1 2 tone 2,2 Celtic punk 2,3 Chicano punk 2,4 Cowpunk 2,5 Dance-punk 2,6 Deathrock 2,7 Folk punk 2,8 Gypsy punk 2,9 Pop punk 2,10 psychobilly 2,11 Punk blues 2,12 Punk metal 2,13 Ska punk · Anarcho punk Anarcho punk on osa punk subkultuur, mis koosneb ansamblid, gruppide ja üksikisikute toetuseks anarhism läbi nende muusikat. Samuti on kasutatud üldmõistet viidata mis tahes punk muusika anarhist lüüriline sisu. See asutati 1970ndate keskel Ühendkuningriigis. Silmapaistev näide on juhm, iiveldus, eritus ja Chumbawamba. Crust punk Peamine artikkel: Crust punk

Muusikaajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)