KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17
2.Nat King Cole Ain't Gonna Study War No More (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 3.Nat King Cole Go Down, Moses (Every Time I feel The Spirit, 1959) Vinüül 4.Mahalia Jackson Walk In Jerusalem (Greatest Hits) Vinüül 5.Mahalia Jackson Nobody Knows The Trouble I've Seen (Greatest Hits) Vinüül 8 BLUES Kõigist ameerika olustikus levinud afro- ameerika muusikalistest vormidest on BLUES jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis blues on algselt(sel ajal ka eranditult) soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Blues tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt see suur vabanemine, millest töölauludes ja spirituaalides räägiti. Pärisorjuse kaotamine tõi kaasa suured nälgimised, mis viisid lausa
1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika hääled mannetuks piiksumiseks, mida keegi tõsiselt ei võtnud. Alles Coleman Hawkinsi (1914-) 5) Valgete olustikumuusika
Kõik kommentaarid