Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub, mida tarvis ?
  • Kuidas toimub, mida tarvis ?
 
Säutsu twitteris

Teemad kordamiseks : Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass)


1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad < strong > sündmused - sündmuste järjestamisoskus.
Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide
elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks.
2007- geeninokaut
1987- GM-taimed
1981- esimene transgeenne imetaja
1928- esimene antibiootikum
~100- esimene biotõrje


2. Fundamentaal- ja rakendusteadused , nende seoseid . Bioonika , selle näiteid. Fundamentaal - e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt.
füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus - tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega ,
arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse
eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi nt. lennukitiiva kuju, mida
täiustatakse linnutiiva kuju järgi või näiteks hoonete kliimaseadmete projekteerimisel
võetakse eeskuju termiitide pesade ventilatsioonisüsteemist.


3. Biotehnoloogia seos teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia osa
põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje.
Feromoon . Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond , kus kasutatakse organisme ja nende
protsesse, et toota inimesele vajalikke aineid või muuta nende sigimist ja pärilikkust.
Biotehnoloogia tegeleb organismide ja bioprotsesside kasutamisega inimeste huvides.
Teoreetilises plaanis kasutatakse näiteks mingi avastatud nähtuste seletamiseks.
Kasutatakse ka psühholoogias ja pedagoogikas. Biokeemiat ja biofüüsikat kasutatakse
elusolendite koostise ja talutuse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos on rakenduslik ,
selle alla kuulub meditsiin , veterinaaria , põllumajandus ja toiduainete töötlus. Põllumajandus - * bakterid silo valmistamisel
* mügarbakterid küntakse mulda
*biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad
putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes - * hapendamine ( kurk , kapsas )
*bakterijuuretis (vein, juust) Ravimitööstuses - *antibiootikum ( ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks)
*vaktsiinide tootmine
* insuliin Energeetikas - * kütused ( metaan ja etanool )
* biogaas (loomasõnnik, erinevate taimede jäägid)
* pesuvahendid ( pesupulbrid , geelid jne) Biotõrje - Taimekahjurite hävitamine teiste organismidega . Feromoon - putukate hormoonisarnased ained.


4. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine biotehnoloogias ,
tööstuses ja igapäevaelus. Antibiootikum.
(õp lk 8 – 18) Põllumajandus - * bakterid silo valmistamisel
*mügarbakterid küntakse mulda
*biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad
putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes - *hapendamine (kurk, kapsas)
*bakterijuuretis (vein, juust) Ravimitööstuses - *antibiootikum (ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks)
*vaktsiinide tootmine
*insuliin Energeetikas - *kütused (metaan ja etanool)
*biogaas (loomasõnnik, erinevate taimede jäägid)
* reovee puhastamine Antibiootikum - ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa
baktereid, et tõrjuta konkureerivaid mikroobe .


5. Molekulaarbioloogia põhiprotsessid ( replikatsioon , transkriptsioon ,
translatsioon ), põhiprotsesside keerukus tegelikkuses: intron, ekson , RNA
splaising . Valkude splaising. (Konspekt). Replikatsioon - on rakutuumas toimuv DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA
molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkritsioon - on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon - protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.
Translatsioon on peamine osa valgusünteesist.
Intron on geeni piirkond, mis mRNA’d valmistades lõigatakse ensüümide abil välja. Eksoni
on DNA piirkond, mille abil valmib lõplik RNA. Lõplik mRNA intron piirkonda ei sisalda.
Intronite välja lõikamist nimetatakse splaisinguks.


6. Geenitehnoloogia meetodid: transgenees ja mutagenees . Geenitehnoloogia
eeliseid ja puudusi (nn tavatehnoloogiaga võrreldes). Mutagenees - protsess, mille käigus toimuvad muutused organismi DNA järjestuses
( mutatsioonid ), mis jäävad genotüüpi püsima Transgenees - protseduur transgeensete organismide saamiseks (loomadel nokaut )
+- suurem saagikus, uued ravimid, keskkonna saastuse vähenemine
- - väheneb looduslik mitmekesisus , maitseomaduste halvenemine


7. Rekombinantse DNA loomine, geenivektor (plasmiidne geenivektor, viirusvektor ).
Restriktaas , ligaas , „kleepuvad otsad “. Osata koostada skeemi.
Restriktaasid on ensüümid, need lõikavad DNA kindla koha pealt lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad - “kleepuvad otsad”. Selliste otstega DNA juppe on mugavalt
liita. DNA ühendamiseks piki suunas kasutatakse ensüüme nimega ligaas. Erinevate DNA-de
liitmisel saame rekombinantse DNA. Geenid viiakse õigesse kohta kohale bakteri plasmiidiga
või viirustega (geenivektoritega) või süstitakse otse viljastatud munarakku.


8. Genoomipank , pöördtranskriptaas , retroviirus . Õp lk 37 – 39.
Genoomipank on bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA- fragmentide kogum.
nagu geenivektor, ainult peale ahelate ühinemist ligaasi toimel võtavad bakterid endasse
plasmiide. Tekivad väikesed kolooniad , kolooniad eraldatakse kultuuriklaasidesse ja viiakse
hoidlasse, mis moodustab DNA-panga. Pöördtranskriptaas - ensüüm , mis viib läbi pöördtranskriptsiooni (protsess, kus RNA järgi
moodustatakse DNA). Retroviirus - RNA viirus


9. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid),
positiivsed küljed ja ohud. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja
loomadel (keda, kuidas ja mis eesmärgil kasutatakse - näited). Konspekt ja õp lk
39 – 46.
Transgeensed organismid on need , kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis
organismides avalduvad ja päranduvad ka järglastele.
Ohud: *Keeruline on geenivektorit viia viljastatud munarakku seda kahjustamata.
*Geenivektorid ei pruugi seostuda teise genoomiga õiges kohas (võivad kahjustada
olemasolevaid geene).
*Siirdatav geen peab hakkama avalduma õiges kohas ja õigel ajal.
* Embrüosiirdamine ei pruugi õnnestuda.
Positiivne: *Saadakse palju vähese ajaga
*teatakse mis geenid üle viiakse
Taimed: 1) putukaresistentsus (vastuvõtmatu putukatele)
2) viirusresistentsus (ei nakatu taimed)
3) viljade pikem säilivusaeg ( tomat , banaan , mango )
4) suurem saagikus, toiteväärtus
5) umbrohumürgi taluvus (lina, raps )
Loomad: 1) GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu
2) Lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele
3) Sead toovad inimesele hemoglobiini
4) Tartu lehm , kes tootis isuliini ja kasvuhormooni


10. Geeninokaut, geenivaigistus . Kimäär . Konspekt ja õp lk 47 – 50 Geeninokaut - kui tekitada mutatsioon DNAs ja lülitada mõni geen välja. Geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega
transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Kimäär - organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest.


11. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku
kriteeriumid.
Kõige rohkem on uuritud äädikakärbseid ja hiiri, kuna nende areng on kiire, siis saadakse
vähese ajaga võimalikult palju katsetusi teha.


12. DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis? Desoksüribonukleotiid - DNA kui polümeeri monomeer , koosneb lämmastikalusest (A, T,
C või G), monosahhariidist ( desoksüriboos ) ja fosforhappejäägist. Didesoksüribonukleotiid - eelmisest ühe hapnikuaatomi võrra vaesem ühend. Komplementaarsus - lämmastikaluste kindel üksteisele vastavus.


• Uuritav DNA
Desoksüribonukleotiidid
• Didesoksüribonukleotiidid (ddA,ddT,ddC,ddG)
nt fluorestseeruva värviga märgitud
• DNA polümeraas jt ensüümid, nt helikaasid jm, mis tekitavad DNA üksikahelad


13. PCR ( polümeraasne ahelreaktsioon ) - kuidas toimub, mida tarvis? Praimer.
Tuubis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat), DNA-polümeraas, oma DNA
lahus, praimerid - lühikesed DNA lõigud , mis on komplementaarsed analüüsitava DNA - piirkonna mõlema “otsaga”. Tuub pannakse 3 tunniks PCR - masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu
pidevale temperatuuride vaheldumisele
Tulemus: uuritavaid DNA-lõike on paljundatud vähemalt 30 miljonile.
Nii suurt kogust saab näha geelelektroforeesil. PCR - masinast võetud DNA-proovid pannakse geeli auku .
Geel asetatakse elektroforeesivanni,
• DNA-lõigud liiguvad + pooluse poole seda kiiremini, mida väiksemad nad on. Umbes tunni aja pärast näeme UV - kiirgusel lahutatud DNA-lõikude “bände”


14. Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine . DNA sõrmejälgede metoodika.
Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestused, STR – lühikesed
kordusjärjestused. SNP - ühenukleotiidne erisus/varieeruvus. (vt:
http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/30-veebiseminar-ulevaade - dna - st-ja-isiku-tuvastamisest/).
Isiku tuvastamiseks tuleb võtta proov (sülg, veri jne), seejärel eraldatakse DNA.
Hinnatakse kvaliteeti ja kogust ning paljundatakse PCR meetodil. DNA sõrmejälje
metoodika- DNA-fragmentide pikkuste erinevused annavad elektroforeesi käigus mustri,
mis on kordumatu kui sõrmejälg.

-7600% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 #1 Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 #2 Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 #3 Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 #4
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariettevunder Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass)
  • Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad
  • sündmused - sündmuste järjestamisoskus
  • Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid
  • Biotehnoloogia seos teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia osa
  • põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje
  • Feromoon
  • Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus, nende kasutamine biotehnoloogias
  • tööstuses ja igapäevaelus. Antibiootikum
  • õp lk 8 – 18)
  • Molekulaarbioloogia põhiprotsessid (replikatsioon, transkriptsioon
  • intron, ekson, RNA
  • (Konspekt)
  • Geenitehnoloogia meetodid: transgenees ja mutagenees. Geenitehnoloogia
  • eeliseid ja puudusi (nn tavatehnoloogiaga võrreldes)
  • geenivektor (plasmiidne geenivektor, viirusvektor)
  • Osata koostada skeemi
  • Õp lk 37 – 39
  • GMO (geneetiliselt muundatud organismid)
  • positiivsed küljed ja ohud. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja
  • loomadel (keda, kuidas ja mis eesmärgil kasutatakse - näited). Konspekt ja õp lk
  • 46
  • Konspekt ja õp lk 47 – 50
  • Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku
  • kriteeriumid
  • DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis?
  • Praimer
  • Isiku molekulaarbioloogiline tuvastamine. DNA sõrmejälgede metoodika
  • Polümorfsed markerid; Tandem(kordus)järjestused, STR – lühikesed
  • kordusjärjestused. SNP - ühenukleotiidne erisus/varieeruvus. (vt
  • http://www.haridustehnoloogid.ee/veebiseminarid/30-veebiseminar-ulevaade
  • dna-st-ja-isiku-tuvastamisest/

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
2
docx
1
doc
150
docx
73
ppt
6
docx
6
docx
23
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto