Biosfäär Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Biosfäär Biosfääriks nimetatakse seda planeedi Maa osa, kuus asuvad elusorganismid. B io s f ä ä r M a is m a a p in d m in e k ih t V eekogud Õ hkkond ehk ehk ehk lit o s fä ä r i ü le m in e o s a h ü d r o s fä ä r a t m o s fä ä r i a lu m in e o s a Õhkkeskkond · Õhkkeskkonna moodustab atmosfääri alumine osa kuni
Biosfäär Tartu Kesklinna kool 8 klass 2007 Definitsioon Biosfäär ehk Maa elukeskkond hõlmab kogu elukeskkonna Maal: vee, õhu ja maismaa. Biosfäär koosneb atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri nendest osadest, kus on elusorganisme. Biosfääri osad atmosfääri (õhkkonna) alumine osa (kuni 25 km kõrguseni). kogu hüdrosfäär (kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni 11 022m). litosfääri (maakoore) ülemised osad (kuni 16 km). Maa kosmosest nähtuna. Ainete ringlus Eluprotsesside aluseks on päikeseenergia sidumine roheliste taimede poolt fotosünteesi- protsessis,
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kraavidega,ka
40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks
niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb
niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum
mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
Kõik kommentaarid