Biosfäär ja elu teke (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Keskkonna keemia

NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped  Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.)  Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht. Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess. O2 + hv -> O + O O2 + O -> O3 (Teke kiirguse alpha>242nm juures) Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel. O3 + hv -> O2 + O Evolutsiooniliselt põhjustas osoonikihi kaitsev mõju elusaine intensiivsema arengu; Üleminek ürgookeanist maismaale.

Keskkonnakeemia

4

doc

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte

6. Suur ainerine e. geoloogiline ringe ­ Maa ülemistes kihtides, kuid temas osalevad peale BS ka maasisesed jõud. Kõige liikuvamad on gaasid ja looduslik vesi st AS ja HF. Litosfääris kulgevad protsessid aeglasemad. Tuulte ja veega kantakse edasi suuri pinnasemasse, veega veel ka suuri koguseid lahustunud aineid. Pinnaveega kantud ained võivad settida suurtesse veekogudesse , settivad ­ settekivimite (lubjakivi,liivakivi) teke!Elutegevuse, maasiseste jõudude mõjul võivad settekiv. Uuesti sattuda biosfääri kiiremini liikuvatesse osadesse. Maasis,jõudude tõttu võivad settekiv sattuda Maa sügavamatesse kihtidesse ­ moondekivimite (gneiss,marmor) teke!. Ka moondekiv. Võivad maa sisej. Ja elutegevuse käigus jõuda biosfääri. Maa sees moondekivim sulab ­ satub magma koostisse. Purskumise tulemusel satub

Geograafia

2

docx

Maa atmosfäär ja selle tekkest

Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär.

Füüsika

10

docx

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 19. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega ­ uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest ­SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale.

Keskkonnakeemia

1

odt

Sfääride ülevaade

Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib hapnikuga ja koh

Geograafia

11

docx

Keskkonnakeemia

1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17

Keskkonnakeemia

19

doc

Ökoloogia 1. töö

ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

15

pdf

Keskkonnakeemia

Meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000 - 1200 km. Hüdrosfäär - Maa atmosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik kiht, mille moodustavad tahke ja vedel vesi. Litosfäär - Maa tahke väliskiht, mille ülemine osa on maakoor. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Hapnikuringe Vaba hapniku teke algas Maa atmosfääris ~3000 milj. aastat tagasi. Vaba hapnik tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid forosünteesima, lagundades selle käigus vee molekule. Atmosfäärset hapnikku kasutavad hingamisel kõik aeroobsed organismid ning selle tulemusena viiakse hapnik uuesti vee molekuli koostisesse. Peamiseks hapniku saamise allikaks on rohelistest taimedes kulgev fotosüntees: oluline osa langeb fütoplanktoni arvele, maismaataimedel väiksem osakaal

Keskkonnakeemia

Kommentaarid (0)