rabadeks, niitude võsastumine ja pöördumine tagasi metsaks, metsade teisenemine mullatekkeprotsesside tõttu). · Allogeenne suktsessioon on välistegurite muutumisega kaasnev koosluse muutumine (kliimamuutused, veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad
metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%. XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse ettevõtete rajamisega. 1 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust: 1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel
18. saj. teisel poolel hakkas metsade pindala eriti intensiivselt vähenema, algas põllumaade laiendamine ning 18. saj. lõpuks oli Eestis metsasus ca 28%. 19. saj. jooksul metsasus vähenes veelgi, sedapuhku oli põhjuseks aga intensiivsem metsakasutus, mis oli seotud paberi- ja puidutööstuse arenguga ning 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% 2008 – 50,6% 2010 – 50,6% 2014 - 50,3% 2017 – 53,6% Metsasuse suurenemisel peale II maailmasõda on mitmeid põhjuseid, kuid neist olulisemad on: 1. Nõukogude ajal olid aastased raiemahud väikesed (ca 3-4 milj m3 aastas). Eesti tolleaegsete metsandusjuhtide jõupingutused oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja
Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid kõrgus on 4m. põhjal saadud (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest
ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel
2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562 miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323 miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848 miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas). Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas 69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit inimest, neist 1,202 arenenud riikides ja 5,112 arengumaades: I koht Hiina 1,289 miljardit inimest; II koht India 1,069 miljardit inimest ja III koht USA 0,292 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% inimestest maal ja 74% linnas. Arengumaades elas 60% maal ja 40% linnas
elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus
Kõik kommentaarid