Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada. Kui taimed (autotroofid) suudavad aineid sünteesida valgusenergia abil, siis meil on selleks vaja kehasiseseid ensüüme, mis töötavad biokatalüsaatoritena. Et lähteainetest tekiks vajalikud orgaanilised ained, ja et neid pärast võimalik transportida oleks, on vajalik energia olemasolu keemiliste sidemete katkestamiseks, ni...
Süsinik Ülevaade · Süsiniku keemiline tähis C. · Mittemetalliline keemiline element. · Asub IVA rühmas. · Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde. Keemilised omadused · Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena ...
1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad peamiselt orgaanilised ained? Orgaanilised ained koosnevad alati süsinikust(C), sageli ka vesinikust(H), hapnikust(O), lämmastikust(N) ja ka väävlist(S), halogeenidest ja metallidest. 2. Miks on orgaaniliste ainete hulk väga suur? Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ; näitab täpsemat aine ehitust j...
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat • Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE • Tööstustes • Keemilises analüüsis • Meditsiinis • Keed...
Tallinna Tehnikaülikool Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1...
Tallinna Tehnikaülikool Kahjuksm pole asi ikka korras. Kindlasti ei teinud te apelsinimahla uurides 25-kordset lahjendust, vaid 250-kordse. Tehke lõpparvutus 250-kordse lahjendusega. Ja kindlasti leidke kirjandusest internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22.05. M. Kreen Liina Reimann 134537KATB Glükoosisisalduse määram...
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö 2.2 on arvestatud. Töö 1.3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida. 16.03. M.Kreen Liina Reimann 134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karo...
Tallinna Tehnikaülikool 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Liina Reimann 134537KATB Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. ...
Tallinna Tehnikaülikool 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu am...
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Invertaas ehk β-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest sel...
Hormoonid, feromoonid, allelomoonid Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoon...
Vitamiinid Vitamiinide vajalikkus Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
