Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Biomehaanika 2 KT C-variant (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Mitu moodustab kõnni hoofaasi kestus normaalsesl kõnnil ühe sammutsükli kestusest?
  • Milline väide iseloomustab isokineetilist dünamomeetria?
  • Mida uurib kliiniline ergonoomika ?
  • Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult?
  • Milliste füüsikaliste näitajate alusel iseloomustatakse kehalise koormuse suurust?
  • Kui suur osa lihasmassist on rakendatud lokaalse töösooritamisel?
  • Milline haarde tüüp ja haarde liik on kujutatud joonisel?
  • Mida mõõdetakse pantograafiga?
  • Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu?
  • Millest sõltub Fm väärtus?
Biomehaanika 2 KT C-variant #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dfkreeklane Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Biomehaanika

1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, s

Füüsika loodus- ja...
thumbnail
9
doc

Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT

Mida uurib kliiniline ergonoomika? a) Uuritakse haigete poose, haiget ning proteeside juhtimist b) Uuritakse haigete iseloomu eripärasid c) Uuritakse haoigete tervisliku... (siia peab tulema midagi küsige borja käest) d) .............(siia peab tulema midagi küsige borja käest) Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingutele? a) Põlved ja sääred b) Selg ja jalapõhjad c) Otsmik ja põsed d) Sõrmeotsad ja huuled Kui töötades energiakulu on 8-10 kcal/min. Kas kehaline töö on? a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) kerge Lihaskontraktsioonide iseloomu aluseks võtta eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd b) hoidvat ja tugevdavat tööd c) dünaamilist ja staatilist tööd d) üldist ja fikseerivat tööd Milline näitaja iseloomustab akuutset ... kurnatust? a) Tahtelise pingutuse poolelõõgastus on vähenenud 10% võrra b) Veres võib pH olla langenud .6,8.... ja lihastes 6,4- ni

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
6
doc

Biomehaanika ja ergonoomika

23.Mille poolest erineb inimene masinast uurimissüsteemis „inimene-masin“ a) ei ole suuteline arvesse võtma kõiki ootamatuid olukordi b) on paindumatu, suuteline töötama jäigalt c) Võib kergesti ja kiiresti vahetada tegevusprogrammi d) võimeline vastu võtma ühetüübilist informatsiooni ja seda töötlema 24.Millised kehaosad on kõige tundlikumad puuteaistingule a) põlved ja sääred b) selg ja jalapõhjad c) otsmik ja põsed d) sõrmeotsad ja huuled 25.Kui töötades energiakulu on 8 – 10 kcal/min. Kas kehaline töö on: a) väga raske b) raske c) mõõdukas d) Kerge 26.Mitu protsenti moodustab varujõud üldisest töövõimest ning kas ta on alati raskendatav a) 25% ning on alati raskendatav b) 35% ning on alati raskendatav c) 25%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav d) 35%, kuid ei ole normaalsetes tingimustes raskendatav Nb! õige on B!!! 27.Lihaskontraktsioonide iseloomu alusel eristatakse: a) lokaalset ja regionaalset tööd

Inimese anatoomia ja...
thumbnail
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· Individuaalne maksimaalne hapniku tarbimine Kui palju indiviidi keha üks kilogramm suudab hapnikku omastada Max pulss 100, töö 85% pulsil = 85 l/min Max pulss 200, töö 85% pulsil = 170 l/min Treenitud inimesel VO2 >60ml/kg/min, treenimata umbes 30-40 ml/kg/min Hapniku tarbimine Individuaalne O2 tarbimine O2 tarbimises osalevad organid on piiratud võimekusega Rahuolukorras kulub 0.2-0.4 l/min, Füüsilisel pingutusel 2-6 l/min Koos töö intensiivsuse kasvuga suureneb rakkude energiakulu ­ enamus energiast toodetakse O2 abil Hapniku tarbimine on proxy, s.t. paljusid süsteeme kajastav: Kopsud, Veri, Süda, Veresoonkond, Mitokondrite arv rakus, NS jne. Nende võimed erinevad indiviidide vahel. Nende võimed muutuvad indiviidi elu ajal. Iga ühe jaoks on olemas oma maksimum. Koormus 50% VO2max ­ kajastab, et indiviid teeb füüsilist tööd poole O2 tarbimise juures. Koormus 125% VO2max näitab, et

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on  struktuuri andmine-  ühendavad membraani tsütoskeletiga

Bioloogiline füüsika
thumbnail
12
docx

Töökeskkonna ohutus

Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus ­ põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomin

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
44
docx

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastuse d

-Lihase optimaalne pikkus: ületab lihase rahuoleku pikkust (ca 120% rahuolukorra pikkusest). -Põhjenda: 1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ... 2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On

Bioloogia
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are

Eripedagoogika



Lisainfo

Biomehaanika 2 KT C-variant

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun