Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

EKSAM 2017

Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod

Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne . (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng. Postnataalne areng – vananemine ( lapseiga ; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus ). Organismi ehituse ja talituse tasemed : molekulaarne, rakuline ,koeline, organid ja organsüsteemid ,organism, rahvastik . Elundkonnad :(1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6) vereringe ,(7)lümfisüsteem,(8) hingamissüsteem ,(9) seedesüsteem(10) erituselundkond , (11) suguelundkond

Tervis ja haigus ( definitsioonid ). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle , mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid ).

Haiguse riskifaktorid- faktorid , mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel) soodumus -on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet.

Haiguste klassifikatsioon - Nakkus ja parasitaarhaigused ( tuberkuloos , düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus , sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid , kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus , nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha , hemoglobiini langus

Haiguste diagnoosimine ( printsiibid , meetodid)- Diagnoosimine - patsiendi vaevus (t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod ( vaatlus , küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine . Diagnoosimise erijuhud : Väljalülitamisdiagnoos; Raviefektil põhinev diagnoos ;Jälgimise teel tehtud diagnoos. Ravi- Tõenduspõhisusel põhinev, Kogemusel põhinev, Etiopatogeneetiline, Sümptomaatiline. Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine

Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised monitooringud/skriiningud. MTO: 1. Sõeltestitav haigus peab olema oluline probleem indiviidi ja rahvatervise seisukohalt 2. Uuritava haiguse patogenees peab olema hästi mõistetud 3. Sõeltestitavale haigusele peab olema efektiivne ja varane ravi 4. Testimise järel rakendatava (prekliinilise) ravi tulemused peavad olema paremad kui siis, kui ravi alustatakse haiguse kliiniliste ilmingute tekkimisel 5. Sõeluuring peab olema efektiivne – aktsepteeritud test(id) 6. Skriininguuringud peavad olema majanduslikult „tasuvad“ 7. Skriininguuring on protsess, mitte ühekordne sekkumine

Sõeluuringud Eestis: Haiguseelsed seisundid , Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining. ( 1) Rasedatele . Eesmärk: välja selgitada rasedad , kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom ) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song ). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria . (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis , ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele).

Rahvatervishoiu - objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule.

Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus , levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid , kõrvalekalded analüüsis - Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest .Vanuse järgi standardimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid juhul, kui mõlema (kõigi) grupi rahvastiku vanuse jaotus oleks samasugune ; Enamus epidemioloogilisi uuringuid viiakse läbi valimitel, mitte kogurahvastikul, Seetõttu saadud andmeid vaadeldakse kui lähendusi tõelistele näitajatele. Usalduspiirid näitavad kui tõenäoliselt saadud andmed on kooskõlas tegelike väärtustega . Väärtus loetakse statistiliselt tõepäraseks kui p on väiksem või võrdne 0.05. See tähendab, et tulemus ei ole juhuslik ja on seotud uuritava teguriga
Viies läbi ühe andmebaasi alusel mitukümmend erinevat analüüsi, võib mõni tulemustest osutuda ka juhuslikuks.
Epidemioloogiline uuring: peamised uuringud Juht-kontroll uuring:haigest lähtuv uuring, võrreldakse1. haigusjuhud vs. 2. terved
Kohort uuring e. faktori lähtene uuring, kus võrreldakse 1. eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariiiKK Õppematerjali autor

Kordamisküsimused
1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod

Biomeditsiin eksam 2017 TTÜ Toivo põletik rakk rakud lümf reaktsioon tsütoplasma immuunsus kromosoom hüperplaasia epiteeli koekahjustus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2

Biomeditsiin

docx

BIOMEDITSIIN

BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal

Biomeditsiin

docx

Patoloogia arvestus

1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. 6. Kuidas jaotatakse su

Patoloogia

docx

PATOLOOGIA kokkuvõte

PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiiv

Patoloogia

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

Geenitehnoloogia

pdf

Vereringehaired ja põletik

AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperae

Bioloogia

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

(immunoteraapia, transplantatsiooni  geeni-, tüvirakkude jm. uusimate immunoloogia, ravimeetoditega seostuvate immunodermatoloogia, allergoloogia, probleemide lahendamine autoimmunoloogia jne) o nt alguses efetktiivne, pärast ● immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid mõju kadunud teistes biomeditsiini ja kliinilise  meditsiini valdkondades (põhinevad  antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) ● geneetika ● füsioloogia ● molekulaarne bioloogia ● evolutsiooniõpetus Siin on palju detaile, mis moodustavad omavahel positiivsete ja negatiivsete signaalidega seostatud süsteemi (võrgustiku) → IMMUNOOM Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia -

immunoloogia

doc

Patoloogia

Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt eksperimentaalne teadus, mis t

Patoloogia

Rohkem sarnaseid