.................................................................................................. 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad.
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.
töötajate poolt üks töökeskkonnavolinik 10 töötaja esindaja). TÖÖKESKKONNANÕUKOGU lahendab tööohutusalaseid probleeme ettevõttes (kui töötajate arv on 50 ja üle selle). Nõukogus on võrdne arv tööandja esindajaid (määratakse tööandja poolt) ja töötajate esindajaid (valitakse töötajate poolt). 4) Töökeskkonna ohutegurite klassifikatsioon. Töökeskkonna tingimustes toimivad: füüsikalised, keemilised, füsioloogilised (füüsilised), bioloogilised, psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis ei tohiks mõjutada töötaja tervist. 5) Füüsikalised ohutegurid. • Müra. Müra ja heli. Müra iseloomustus müratasemete järgi, müratasemed, piirväärtused. Kuulmiskahjustused. Müra mõõtmine. Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted. Andke soovitusi kahjuliku toime ennetamise kohta. • Vibratsioon. Üldvibratsioon. Kohtvibratsioon
........................................................................................................... 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil.
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
.....................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9
Riskianalüüsi essee MI.0348 Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Töötervishoid ja tööohutus on üks kõige olulisem Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika valdkond. Samuti on töötervishoid oluline tööandjale, kes vastutab oma töötajate tervise eest, lähtudes töökeskkonnas tekkivatest riskidest ning peab tagama konkreetseks tööks sobiva ja turvalise töökeskkonna, täites kõiki nõudeid, mis on Eesti vabariigis sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Töötervisehoiu eest hoolitsevad erinevad kontrollosakonnad. Terviseriskide hindamine Nii Eestis kui mujalgi Euroopas on lihtsuse tõttu leidnud sagedast kasutamist Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriks, mille järgi määratakse riski
Kõik kommentaarid