50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
malyaftk
Õppematerjali autor
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliig
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................1 1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED..........................................................3 2. PROBLEEMID UNEGA........................................................................................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene maga
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1).
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod...............................................................................
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja loomakasvatuses _Loomad
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt värv, heledus, kuju). Aistingud on tähenduseta informatsiooni ühikud. Taju on psüühiline protsess ajus, mille tulemusena tuntakse ära tervik, organiseeritakse aistingud tähenduslikeks objektideks. Tajuelamused on tähendusega mustrid, kujundid või helid. Tajumine on aistingute sidumise tagajärjel tekkiv kogemus. Taju on enamasti indiviidi varasematest kogemustest kallutatud tõlgendus, mitte reaalse sündmuse kujutamine. Taju kaudu luuakse meeleorganitest saadetud andmete põhjal terviklik pilt. Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? Millised on põhilised visuaalse töötlemise rajad nägemissüsteemis (parvo- ja magnosüsteemid; MIS ja KUS süsteemid). Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid