Bioloogilise mitmekesisuse eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Bm indikaatoriteks looduses ?
  • Missugust kaitsealatüüpi valida ?
  • Kuidas majandada kaitseala nii, et bm säiliks ?
 
Säutsu twitteris
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase.
Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus.
Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust).
Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid , vormid, sordid , tõud).
Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka.
2. BM konventsioonelurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta.
3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades ( praeguseks kirjeldatud liikide arvu ja arvatava tegeliku liikide arv vahekord , uurituse tase, lüngad liikide arvu hinnangus ). Erinevate autorite hinnanguil on maakeral 3 kuni 100 miljonit liiki. Praeguseks on kirjeldatud ligikaudu 1,5 miljonit liiki. Eestis on kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi, eeldatavalt on neid aga 40 000. Kirjeldatud liikide arv pidevalt kasvab. Uurituse tase - Kõige täiuslikumalt on uuritud linde ja imetajaid, kes kokku moodustavad vähem kui 1% kõigist tuntud liikidest. Putukad moodustavad üle 50% kirjeldatud liikidest. Kõikidest senikirjeldatud liikidest moodustavad mardikad 24%, kuid tõenäoliselt on teada vaid väike osa tegelikult eksisteerivatest liikidest. Lüngad – Kui erinevad hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5-20% maakeral elunevatest liikidest. Hinnangud on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, mis viitab sellele, et need on täiuslikkusest kaugel. Hinnangud tuginevad üksnes hästiuuritud rühmadele ning on oodata uusi korrektiive. Väheuuritud rühmas on parasiidid , seened ja mikroorganismid , kõdulestad jne ning ökosüsteemidest meri ja troopilised vihmametsad.
4. BM ja liigi mõiste. Liigitekke skeemid. Bioloogilist mitmekesisust mõjutab liikide teke ja väljasuremine. Pole olemas ühtegi kriteeriumi universaalseks liigi definitsiooniks, mis oleks kasutatav kõigi loomade, taimede ja mikroorganismide tarbeks. Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes. Bioloogiline liik on organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigiteke on uute liikide tekkimine evolutsioonis.
Liigitekke skeemid:
  • Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev) – uute liikide teke geograafilise eraldatuse tõttu, ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks.
  • Parapatriline (külgnev) – liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel.
  • Sümpatriline (olemasoleva liigi paiknemise sisene) – liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita.

5. BM areng Maal, varajane elu areng, muutused Maa atmosfääris, hulkraksete teke, Ediacara ja Kambriumi elustik , Kambriumi plahvatus ja selle põhjused.
  • 4-3,5 miljardit aastat tagasi- elu teke Maal.
  • 2 miljardit aastat tagasi – vanimad bakterite kivistised Kanadast.
  • 1,9 miljardit aastat tagasi – vanim makroskoopiline eukarüoodi (päristuumne) kivistus.

Muutused Maa atmosfääri koosseisus : Maal elasid bakterid ja nende sarnased organismid. Puudus vaba hapnik. 2 miljardit aastat tagasi hakkas atmosfääri kogunema vaba hapnik, mida tekitasid merelised ainuraksed . „Suur oksüdatsioon“ on see, et Maa atmosfäär hakkas järkjärgust täituma hapnikuga, see oli tõenäoliselt kõige suurem liikide vahetumise protsess Maa ajaloos, mille käigus surid välja hapnikku mittehingavad primitiivsed eluvormid ja mikroobid , nende asemele tulid aga suuremad ja keerukamad aeroobsed vormid.
Hulkraksete teke: Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid – Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) – mitmerakulised organismid, kelle sugulus meile tuntud hulkraksete loomadega on tänini vaidlustatud.
Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hulkraksete loomahõimkondade esindajad. Põhjused: O2 hulga suurenemine atmosfääris ja maismaa ulatuslik hõlvamine.
6. BM ja liikide väljasuremine evolutsioonilises skaalas. Massväljasuremine, taustväljasuremine. Väljasuremiste põhjused.
  • Hilisordoviitsiumi lõpp – hävis 50% loomade sugukondadest, sh paljud trilobiidid. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine.
  • Hilisdevon – 30% loomade sugukondadest, sh paljud kalad, korallid . Oletatavad põhjused on samad mis eelmisel.
  • Permi lõpp – häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade sugukondadest. Massihävingu põhjused pole teada.
  • Triiase lõpp – hävis 35% loomade sugukondadest. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine, maavälised mõjud.
  • Kriit/Tertsiaar – hävisid suured roomajad (saurused), paljud merede elustikurühmad sh limused . Oletatav põhjus on asteroid.

Massiväljasuremised näivad olevat perioodilised ja on toimunud regulaarselt iga 26 miljoni aasta tagant, mistõttu mitmed autorid on arvamusel, et liikide massiline väljasuremine võib olla põhjustatud maavälistest mõjudest.
Massiväljasuremine – põhjustatud äkilistest klimaatilistest muutustest (globaalne soojenemine, vulkanism), meretaseme muutustest, maavälistest põhjustest.
Taust- väljasuremised - toimuvad pidevalt, osaliselt juhuslike faktorite toimel.
7. BM muutused tänapäeval. Kuigi ühtede liikide väljasuremine ja uute teke on loomulik protsess, valitseb teadlaste seas üksmeelne seisukoht, et liikide väljasuremine toimub kaugelt suurema tempoga kui arvati. Arvatakse, et praegu seisame kuuenda väljasuremislaine alguses, mille põhjustajaks on inimene. Praegusel hetkel on väljasuremisohus ligi 16 tuhat liiki. Arvatakse, et liikide väljasuremiskiirus on jõudnud samale tasemele dinosauruste lõpuajaga.
8. BM vähenemise põhjused tänapäeval. Globaalsed kliimamuutused (suurim oht tänapäeval), looduslikud katastroofid (vulkanism), geneetilised muutused, keskkonna stress , inimmõjud (elupaikade hävitamine, keskkonna saastumine , kaubitsemine eksootiliste taimede ja loomadega, invasiivsed liigid, põllumajandus ja metsandus jne).
9. BM kaitsmise eetiline ja kultuuriline dimensioon. Ökosüsteemi teenused.
Eetiline dimensioon – suhtumine loodusesse (iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust , sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks. Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) – elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus.
Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused.
Ökosüsteemi teenused:
  • Atmosfääri gaasilise koostise regulatsiooninimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti.
  • Atmosfääri niiskusrežiimi regulatsioon – looduslikud kooslused puhverdavad ökoloogilisi tsükleid.
  • Veekogude kallaste kindlustamine
  • Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine
  • Jäätmete ümbertöötamine
  • Kahjurluse kontroll – putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine.
  • Otsese toidu produktsioon , sellega seotud tolmeldamine
  • Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda.

10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele.
Tervishoidrahvameditsiinis kasutatakse Amazonases , Kagu-Aasias, Indias ja Hiinas mitmeid tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest, viirushaiguste vastu), Kamtšatka krabid ( seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest), mesilasmürk ( artriidi raviks) jne.
Toitumine – otsene kasu on see, et toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike . 75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul , oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide „teenused“ – biotõrje ja tolmeldamine.
Tööstuses – sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne.
11. Lokaalne , regionaalne, globaalne mitmekesisus.
Lokaalne mitmekesisus – lokaalset elupaika asustavate koosluste liigiline mitmekesisus. See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne.
Regionaalne mitmeksisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega.
Globaalne mitmekesisus – on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest.
12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid : ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon . Saarte teooria (seoses isoleeritusega).
  • Ajalugu ja vanus – BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad , mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega.
  • Geograafilised gradiendid – laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli esimene diversiteedi muster, mis loodusteadlaste tähelepanu pälvis, enamike organismirühmade puhul, eriti kuivamaataimede ja loomade puhul on mitmekesistu väikseim poolustel ja kõige suurem ekvaatoril), vertikaalsed diversiteedi gradiendid (absoluutse kõrguse gradient – kõrguse kasvades väheneb diversiteet , sügavuse gradient – sügavuse suunas jääb liike vähemaks, liikide arvu maksimum on 1-2km sügavusel), diversiteet maismaal ja vees (veekeskkonnas on kirjeldatud 12,5% kõikidest Maal elavatest liikidest, samas on 71% maakera pinnas kaetud veega. Selle põhjuseks on see, et tänu väiksemale produktiivsusele pinnaühiku kohta on elutegevus ja liigiteke passiivsem. Veekeskkond on tunduvalt homogeensem , kitsad kohastumused ei ole vajalikud ja veekeskkonda on vähem uuritud).
  • Territooriumi suurus – BM suureneb koos vaadeldava territooriumi suurenemisega.
  • Isolatsioon või saarelisus – BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega.

Saarte teooriaMacArthur Wilson. Bioloogiline mitmekesisus on positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks mägede tipud , rahvuspagid, järved, tiigid jne.
13. Ökoloogilised mustrid (vormid): produktiivsus, keskkonna heterogeensus , elupaiga komplekssus. Produktiivsus – globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb.
Keskkonna heterogeensus:
  • Ajaline – mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike.
  • Ruumiline – see võimaldab koos elada suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus .

Elupaiga komplekssus – BM suureneb koos elupaiga arhitektuurilise komplekssusega (ehk siis linnuliikide arv suureneb seda enam kui mitmekesisem on mets).
14. Produktiivsuse ja diversiteedi seosed, hüpoteesid.
Hüpotees 1: kui keskkonna heterogeensus soodustab spetsialiseerumist, siis märgatava heterogeensuse puudumine võib alandada liikide arvu. Baseerub eeldusel , et suurema produktiivsusega alades on suhteline heterogeensus väiksem. Järelikult, liigid ei spetsialiseeru produktiivsemale keskkonnale, tekib konkurents , mis viib aja jooksul liikide väljasuremiseni.
Hüpotees 2: taksonitevaheline konkurents. Mõningate taksonite väiksem mitmekesisus on tingitud võimetusest edukalt konkureerida nende taksonitega, kes on võimelised paremini kasutama suurema produktiivsusega alasid.
15. Diversiteet ja keskkonna heterogeensus: ajaline, ruumiline heterogeensus, massiefekti seadus. Saarteteooria, mosaiigiteooria.
Ajaline heterogeensus – mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike (soojas kliimas, suvel on liike palju ja nad on aktiivsemad, aga talvel on külm ja kõik on rahulik ja magavad ja liike on vähem).
Ruumiline heterogeensus – see võimaldab koos eksisteerida suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus.
Mosaiigi teooria – Duelli. Alternatiivne teooria. Tähtsamad faktorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust on elupaiga varieeruvus ja elupaiga heterogeensus.
Mõlemad teooriad väidavad, et elupaiga varieeruvuse suurenedes suureneb ka BM, st et mida rohkem on erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus. Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvuga. Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on „saar“, seda väiksem on ka BM.
Massiefekti seadus – BM on suurem piirkondades, mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest. Paljud putukad vajavad toitumiseks, pesitsemiseks ja paaritumiseks erinevaid biotoope, mida mosaiikne maastik ka tagab.
16. Diversiteedi ja elupaiga komplekssuse vahelised seosed. Mida keerulisem elupaiga ülesehitus, seda suurem BM. Paljud looduslikud nähtused nagu mulla ehitus ja taimkate ja varieeruvad igas suuruses. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus. Maksimaalne bm esineb mõõdukalt produktiivsetes elupaikades. Sest nii madala kui ka kõrge produktsiooni tasemega aladel on liikidevaheline konkurents tugevam.
17. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad liikide vahelised suhted: suktsessioon ; liikidevahelised suhted: parasitism , mutualism jne; häiritus; levik ja koloniseerimine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogilise mitmekesisuse eksam #1 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #2 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #3 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #4 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #5 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #6 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #7 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #8 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #9 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #10 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #11 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #12 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #13 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #14 Bioloogilise mitmekesisuse eksam #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fiiru Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

bm konventsioon, uurituse tase, hinnangud, väheuuritud rühmas, taksonoomiline liik, liigiteke, sellele sündmusele, oletatavad põhjused, oletatav põhjus, massiväljasuremine, eetiline dimensioon, elurikkusel, tervishoid, kaudne kasu, lokaalne mitmekesisus, regionaalne mitmeksisus, globaalne mitmekesisus, troopilistes vihmametsades, produktiivsus, elupaiga komplekssus, ajaline heterogeensus, massiefekti seadus, tasemega aladel, suktsessioon, häirituse mõju, migratsioon, primaarseks suktsessiooniks, mullaressurss, taastumispiirangud, hõlbustamine, tolerantsus, pärssimine, häiritus, muld, muld, mullaorganismid, mitmekesisus, mullaelustiku kategooriad, mullaorganismid, mullaorganismid, mullakaitse direktiiv, süntakson, formatsioon, assotsiatsioon, lubike, looduslik valik, taimede kasvukoht, funktsionaalseteks rühmadeks, integratsiooni kriteerium, kvaliteedi kriteerium, fenoloogiline kriteerium, leviku kriteerium, morfotüüp, põhirühmad, füsiotüüp, füsiomorfotüüp, rühmades, elustrateegia, vaid vähesed, haruldane liik, haruldased liigid, ökosüsteemid, võtmekiskjad, võtmepatogeenid, võtmekonkurendid, mürkekohoorid, 2 sipelgaliiki, paljudes kohtades, võtmeliikide avastamine, toitumisseosed, toitumisvõrgustikud, manipulatsiooniga, mõne kadumisel, häirimine, ökosüsteemi dünaamika, sellistel ökosüsteemidel, primaarproduktsioon, kuival aastal, gamma, bm mõõtmine, aös, aös, erinevaid süsteeme, intensiivsem, aös, taimekasvataja ülesanne, monokultuursed külvid, aös, segakultuurides, umbrohtude mõju, õitsvad taimed, ökosüsteemid, ajamisel, putukas, säästev põllumajandus, uurimistööd, säästlik eluviis, erinevad kaitsealad, kogud, o rahvuspargid, ühendusteed, taastustööd, o omandisuhted

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
30
pdf
Bioloogiline mitmekesisus
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
10
doc
Bioloogiline mitmekesisus-Mõisted
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
34
docx
Biogeograafia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !