Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid (valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on), erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) ja lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine,
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, kiired liigutused
Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega · fossiilid- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed · rudimendid- kehaosad, mis pole inimestele ja teistele loomadele vajalikud, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust · süstematiseerimine- elusorganismide grupeerimisega seotud tegevus · prokarüoodid- · eukarüoodid- · ürgraikad- · karboni- ehk kivisöeajastu- vanaaegkonna keskel niiske ja sooja kliimaga ajastu, Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa
jahtumisele surid need saurused välja. Imetajad jäid seda maailma valitsema. Inimene on maal olnud juba tegelikult 5-7 mil aastat. Meie lähimad sugulased on inimahvid. Algul olime nagu ahvid. Siis 1.6 milj aastat tagasi arenesime me suurema ajumahuga inimesteks. 300 00 aastat tagasi tekkis selline liik nagu Homo sapiens ehk meie. Inimeste aju areng on võimalikuks teinud meie kultuuri tekke ning selle edasi arendamise. Ning vaatamata inimese nahavärvile kuulume me kõik ühte liiki.selle bioloogilise evolutsiooni tõestuseks on maakoorest leitud kivistised. Elusolendite seas toimub selline asi nagu konkurents, kus valitsetakse oma ala, toidu või pere üle. Konkurentsi ja erinevate tingimuste tõttu on mitmed liigid välja surnud, kuid meie oleme veel alles ning elame veeel palju palju aastaid.
Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine(polümeriseerumine). Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. 5.Milles seisn.S.Milleri katseaparatuuri tähtsus- Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv,
On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid
Kõik kommentaarid